Need, kes on jälginud ja toetanud Järvi Raudsepa tegevust tantsulaval, võisid tunda suurt rahuldust nähes tema esinemist pühade-eelses Canadian Ballet Theatre'i „Pähklipureja“ lavastuses. Kahes osas esines ka Järvi vend Lauri. Etendused toimusid 20. ja 21. detsembril Leah Poslunsi nimelises teatris asukohaga Koffler Centre for the Arts Põhja-Torontos.
Noor baleriiniks pürgiv neiu tantsis veatult ja üllatas publikut oma miimika ja näitlemisoskusega. Pealtvaatajate hulgas olnud vilunud koreograaf väitis, et oli Järvi tõlgenduses esmakordselt näinud peaosalise Clara karakterit nagu ta tegelikult on.
Reageerides sellele kommentaarile, võib öelda, et Järvi eeliseks olid tema vanus ja tõik, et ta kuulub Canadian Ballet Theatre'i corps de ballet lühemakasvuliste hulka. Need asjaolud lubasid 17-a. Järvil kehastada nooremat tütarlast veenvalt, tehes seda kogemuste, tunnete ja mõistuse alusel.
Tshaikovski muusikal baseeruv ballett leiab igal aastal erinevaid tõlgendusi teatrilavadel üle maailma. Canadian Ballet Theatre'i lavajuhi ja koreograafi Nadia Veselova Tenceri kujundusel on rakendatud Petitpa-Ivanov-Vainoneni algupärane koreograafia, mis peegeldab esimesi lavastusi Peterburis a. 1897. Käesoleva etenduse külalissolistideks oli kutsutud Bolshoi Balleti peatantsijaid — Elena Andrienko ja Dimitri Goudanov lõid lava särama oma ilmeka professionaalsusega. Kohalikud lavaosalised, kaasa arvatud Järvi ja Lauri Raudsepp, olid peamiselt Torontos asuva Academy of Ballet ja Jazz õpilased, kes on harjunud kaugelt saabunud ja ka kohalike elukutseliste kunstnikega lava jagama.
Balletikooli lühiaegsele kestvusele vaatamata on akadeemia lõpetanute hulgas hakanud tekkima elukutselisi tantsijaid ja edasiõppijaid professionaalsete balletikoolide lõpuklassides Euroopas ja USAs. Tugevaks aluseks kooli laienemise juures ka balletiteatriks on võimekas õpetajate kaader. Kooli direktriss Nadia Veselova-Tencer on viimase seitsme aasta jooksul olnud mitme balleti galaõhtu kunstiline juht Pariisis, Cannes'is, New Yorgis, Moskvas ja Torontos. Samal ajal tegutseb ta ikka balletiklasside õpetajana ja kujundab lootustandvaid noori tantsijaid eratreeningtundides.
Järvi Raudsepal on minevikus olnud tantsutehnilisest küljest nõudlikumaid soolo-osasid kui noor Clara. Sellegipoolest võimaldas ka selle rolli koreograafia demonstreerida Järvi arenenud väljasirutust ja sujuvust paari pas de deux juures. Lumehelbete tantsus näitas ta end äärmiselt täpse corp de ballet tantsijana. Duetis („Trepak“) ukraina tantsurühmast külalisesineja Kiril Ivaschenkoga demonstreeris Järvi oma võimeid stiliseeritud vene rahvatantsu juures.
Oli harukordne näha lavastuse esimeses vaatuses õe ja venna osades tõelist õde ja venda. Lauri Raudsepp Fritzi osas oli laste tantsureas oma õe partner, kuni nad pähklipurejast nuku tõttu kisklema hakkasid ja vembukas poiss härra Drosselmeyeri (tantsuõpetaja Vladimir Ivanov) sakutuse ohvriks langes.
Clara unenäos oli Lauril uus roll, nimelt Pähklipureja-prints ehk pähklipureja-nuku kehastus. Selles osas polnud Lauri enam vallatu poisike, kes unenäo eel nuku pea lahti kiskus, vaid kangelaslik ja bravuurne sõdurite komandör, kes võttis oma kohustuseks pidada duelli võimsa Hiirtekuninga vastu (elukutseline tantsija Nikolai Riabin). Muusika taustal toimuvas kahevõitluses demonstreeris Lauri oskuslikku rütmitunnet ja akrobaatilist osavust, nagu kiirrullimine põrandal, enne kui ta viimaks oma mõõga abil võidu saavutas, tänu Clara padjaviskele Hiirtekuninga suunas. Kui prints ja Clara käsikäes jõulupuu poole kõndisid, pimendus lava ja printsi ja väikest neiut hakkasidki kehastama Bolshoi solistid.
Clara unenäo teist etappi, milles lugu muutub magusa kompveki taoliseks, täitsid värvirikkad soolo-, dueti- ja gruppide etteasted, milles põimusid külalissolistid ja õpilased. Õpilaste hulgas leidus nii vilunuid, kes on ise hakanud tegutsema instruktorite kapatsiteedis, nagu Leia Saltzman araabiatantsus ja Panetta õed hispaaniatantsus kui ka oskuslikke nooremaid õpilasi. Esineti vaheldumisi värvirikastes kostüümides, kuni ärganud Clara, hoides oma armsat pähklipurejat, hõljus lava keskele, seljaga publiku poole, dramaatiliste bourréede abil, kasvava ning särava jõulupuu poole.
Arvestades Leah Poslunsi teatri 450 kohaga oli Canadian Ballet Theatre'il vajalik publiku ette tuua kolm etendust, sest saalid olid juba ettearvestatult läbi müüdud. Kavavihikus olid tervituskirjad Kanada peaminister Jean Chrétienilt ja Toronto linnepea Mel Lastmanilt. Laupäevaõhtuse etenduse eel tervitati parlamendiliiget Art Eggletoni, kes istus esimeses reas. Tänu teadaannetele Eesti Elus leidus igal etendusel eestlasi, kellel oli võimalik jälgida noort kaaseestlast, tehniliselt arenevat tantsijat Järvi Raudseppa, kelle tundlik väljendusrikkus on nii noorelt välja kujunenud.
Balletihuvilistel on võimalik tutvuda Canadian Ballet Theatre ja Nadia Veselova-Tenceri tegevusega interneti kaudu: www.starsofthe21stcentury.com.
