Pilt: Scanpix
01. juuni 2016
http://www.pealinn.ee/newset/o...
Eesti paistab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas silma suhteliselt madalate sissetulekute, majapidamiste vähese raha ning ilma elementaarsete sanitaartingimusteta elavate inimeste hulga poolest. Näiteks majapidamiste rahanduslik netovara oli Eestis 15 728 dollarit, OECD keskmine oli 2013. aastal 84 547 dollarit.
Eestis on OECD üks madalamaid keskmisi sissetulekuid inimese kohta kohandatuna riigi hinnatasemega ning samuti majapidamiste rahalise jõukuse madal tase, selgub OECD Parema Elu Indeksist.
Kui OECD keskmine majapidamise liikme keskmine sissetulek arvestades riigi elukallidust oli 2013. aasta andmetel 29 016 dollarit, siis Eestis oli sama näitaja 16 565 dollarit. Eestist madalam keskmine sissetulek oli OECD riikidest, mille andmed olid esitatud, veel Mehhikol (12 806) ja Ungaril (15 614). Eesti näitajast pisut kõrgem oli sissetulekute tase Poolas (17 820), Kreekas (18 099), Slovakkias (18 534). Kõige kõrgemad olid keskmised sissetulekud Ameerika Ühendriikides (41 071 dollarit), Šveitsis (35 952), Austraalias (33 138), Saksamaal (31 925).
Majapidamiste rahanduslik netovara oli Eestis 15 728 dollarit, OECD keskmine oli 2013. aastal 84 547 dollarit. Siin olid Eestist madalamad näitajad Türgil (3 886), Slovakkial (8 896), Poolal (12 902). Kõige jõukamad majapidamised on USA-s (163 268), Šveitsis (120 265), Jaapanis (92 818), Belgias (89 057).
Kui OECD-s keskmiselt on riikides 2,12 protsenti selliseid majapidamisi, millel ei ole siseruumides asuvat vesitualetti, siis Eestis on selliseid kodusid 7,2 protsenti. Tšiilis on ilma siseruumides asuva tualetita majapidamisi 9,36 protsenti, Türgis 7,6, Jaapanis 6,4 ja Ungaris 5,3 protsenti.
OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki üle maailma, valdavalt on need jõukamad ja demokraatlikud riigid. Samas ei kuulu organisatsiooni mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
OECD on tunnustatud majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. Organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma analüütilise võimekusega tuge poliitikakujundajatele, öeldakse välisministeeriumi kodulehel. See on ka oluline info vahetamise paik ekspertidele, mitmes valdkonnas suunanäitajaks ning väga hea statistilise info allikas, lisatakse samas.
