11. jaanikuul sai 34 Korporatsioon Filiae Patriae Toronto koondise liiget esmakordselt kokku virtuaalselt – igal oma väike otse-eetris ruuduke suurel arvutiekraanil. Näha on vaid 24 pale, kõik ei mahtunud korraga ühisele vaateväljale ja järgmisel ekraanivaatel oli osavõtjaid veel. Sellise Zoom videokõne vahendusel on pandeemia olukorras koondunud teisigi Eesti üliõpilasorganisatsioone, isegi volbriõhtut eraldatuses tähistama. Korp! Filiae Patriae Toronto õed pidasid selles ebatraditsioonilises keskkonnas ka traditsioonilise kevadise õestuspeo. Kuvatõmmis: vil! Annike Andre-Barrett
Vil! Kristina Agur laulis Viinist Torontosse.
Tartus oli hiljaaegu ja küllap on veel praegugi tänavatel plakatid meenutamaks inimestevahelist kahe meetri vahe hoidmist sõnumiga „Armastan sind kaugelt“. Oleme pikkade vahemaadega ja eraldatusega mingil määral juba harjunud. Eheda kokkusaamise põua tõttu oligi rõõm sedavõrd suurem, et nii paljude sõpradega sai turvaliselt ühineda kaugelt ent vanas vaimus. Heledalt rõivastatud ja korporatsiooni värvides õed tulid eri paikadest virtuaalselt kokku, et tähistada omavahelist sõprust ja kinnitada, et oleme üksteisele olulised.
Arvuti- või telefoni kaamerasilm tõi õdederingi paaril juhul kõrvuti istuva ema ja tütre paari (uues kõnepruugis „ühes mullis“ viibivad filiaed), ka vanaema, kes suvilas lapselast hoidis ja vast kõige erakordsemana, esimehe vil! Koidula Aedna, kes viibis olude sunnil antud hetkel oma autos, ühes kesk-Ontario kaubanduskeskuse parklas. Siin on paslik väljend: Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. (Kui sul on võrguühendus.)
Põhjaliku ja paeluva rebasreferaadi koos pildimaterjaliga pidas rebane Katrin Roop. Ta tutvustas mormoonide Brigham Young’i Ülikooli Utah osariigis oma kogemusest lähtudes; mis teda sinna kooli viis ja millised olid tema isiklikud ja akadeemilised kogemused sellest ajast. Seejärel toimus õestuspeo tseremoonia, mida kaunistas lauluga vil! Kristina Agur Viinist. Torontos sirgunud ja hariduse saanud metsosopran Kristina Agur laulab sel hooajal maailma ühe mainekama ooperiteatri Viini Riigiooperi (Wiener Staatsoper) laval ooperikoori liikmena. Laulud olid siiski eelnevalt salvestatud, kuna ta kartis, et naabrid tema laulude esitlustest kell üks öösel eriti lugu ei pea. Kuigi ühislaulmine on oluline ühendav osa õestumise kombestikust, oldi väga tänulikud solisti eest, sest Zoomi keskkonnas kaunilt kõlavat ühislaulmist on kuuldavasti raske, kui mitte võimatu, saavutada.
Südantsoojendav oli kinnitada ja veenduda, et oleme üks õdede pere, suur ja toetav sõprade ring, kes lähedal ka siis kui kaugel. Virgutavat tunnet, et olime vanaviisi õhtupooliku seltskondlikult koduväliselt veetnud, ei saa ka alahinnata! Suur tänu tublidele idee algatajatele ja ajaloolise koosviibimise läbiviijatele.
Vil! Riina Kindlam
