Valgeid vareseid tegelikult pole, vähemalt looduses mitte. Küll aga on siinkohal äratoodud sellid (teadlane ütleks „isendid“,
specimens), veidi teist nägu ja tegu oma Põhja-Ameerikas elavatest sugulastest. Kogu suguvõsa on aga äärmiselt intelligentne, uudishimulik ja seltskondlik.
Mugandasin veidi tuntud setode laulu „Oh, sa vaine/vana valgõ jänes“. Valge vares öeldakse inimese kohta, kes paistab oma välimuse tõttu teiste seast välja, on väliselt erinev.
Vareste perre (
genus Corvus) kuuluvate lindude sulestiku märksõnaks on aga must. Eestis elab neli vareseliiki: HAKK,
jackdaw, Corvus monedula; HALLVARES,
hooded crow, Corvus frugilegus; KÜNNIVARES,
rook, Corvus cornix ja RONK ehk KAAREN,
raven, Corvus corax. Hakk on nendest kõige väiksem, selline 34-39 cm pikkune, kukal ja selg tumehall (hall vatt või vest on seljas nagu hallvareselgi) ning on ereda, heleda silmaga. Häälitsuseks nagu arvata võiks on „hakk-hakk!“ ning ühed rahvasuu-nimed on kirikuhakk ja kirikuvallamees. Arvake ära, kus neile viibida meeldib! Pesitsuskolooniates kirikaia puudes või lausa kiriku tornis, ka mõisaparkides. Sellist pesitsusnähtust nimetatakse
rookery, kuna künnivares (
rook) pesitseb samuti kolooniates, kõrgel puude ladvus.
Rookery on laienenud ka teiste paaritumishooajal kolooniatesse koondunud lindude ja loomade pesitsemisala nimetuseks. Eesti keeles võiks see põhimõtteliselt olla „hakla“ või „künnivaresla“, mõtlen lootusrikkalt.
Sarnane mõiste, mis on ametlikult olemas on LESILA – see on loivaliste mereloomade (hülged, morsad (
walruses)) püsiv koondumispaik maismaal või ajutisel merejääl, kuhu nad tulevad päeval magama, lamama (lesima) ning sigima ja sünnitama.
Umbes 47 sentimeetrise kehapikkusega künnivarese välimuse teeb eriliseks tema pikem ja peenem hallikasmust nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. „Kurgualuse ja nokatüviku ümbruse paljas nahk on köbruline ja valkjaskollaka värvusega.“ Noorlindudel on ka nokaharjased! Ingliskeelne nimi „
rook!“ tuleb tõenäoliselt tema häälitsusest nagu meie „hakk!“ ja „(k)ronk!“. AGA malend (malenupp) nimega
rook (eesti keeles vanker) sarnaneb lossitorniga – mille ümber künnivaresed ja hakid tiirlevad ja kuhu tahaksid varjuda... Varasemalt kutsuti malendit ka
tower, ent „rokh/rukh“ tähendab pärsia keeles
chariot – sõjavanker, millega nüüd teemast veidi kõrvale põikasime.
Hallvares on Eesti üks kõige enam tuntud linde, sest ta on üsna suur, pole kuigivõrd inimpelglik ja teda on pidevalt näha linnas ringi jalutamas ja askeldamas. Nagu kõik varesed, on ta kõigesööja, „oportunistlik“, kasulikke võimalusi haarav toiduotsija, kohati ka inimloomade silmis julmapoolne, nimelt teiste lindude pojad ja munad on hallvarese meelistoit. Kuidas häälitseb vares? Kraak-kraak, vaak-vaak või äkki ütleb hoopis jaak? Lasteraamatud rõhutavad küll vaakumist „vaak-vaak“. Nimedena on tal ka teada-tuntud vaak, jaak, varesjaak, sarvnina, raagus, vargahokk. Vares ja varas on vägagi sarnased sõnad... Teab, mis on ilus, mida ihata oma pesa kaunistuseks või äkki õnnetoojaks nagu kaarnakivi inimestele.
Kaarnakivi on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi. Uskumuse järgi võis neid leida kaarna pesast, kusjuures kaaren olevat toonud selle Ees-Aasiast Jordani jõelt või mujalt kaugelt soojalt maalt. Usuti, et kaarnakivi leidja saab targemaks ja suudab mõista lindude keelt. Kaarnakivi vahendusel püüti ravida ka haigusi (nt silmapõletikku).
„Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi!“ Nii on eesti emad ja isad öelnud aastasadu oma haigeid või haiget saanud lapsi kaisutades ja lohutades.
Mutionu peol olete käinud? „Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.“ Nupukas ei ole eraldi linnuliik, kuigi lapsel võiks jääda mulje, et ta on selles rodus ka nokaga tegelane. Kaaren on nupukas, suurema nupu (pea, aju) mahuga ja nuputamisvõimega kui enamik linde ja loomi. Rahvasuu ütleb veel kaarna kohta rongas, krongi-jaagup, kronks, korp, valge lind.
Seda viimast kasutatakse, et mitte otse rääkida. Nagu röövloomi, ei nimetata vahel mõnd röövlindugi päris-, vaid peitenimega, nii näiteks ronga asemel valge lind, varese asemel hall lind, kulli asemel lehvija jne.
„Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene.“ Mõne rahva uskumuse kohaselt on vares see lind, kes viib inimese hinge surnute riiki. Tasub jälgida, kuhu poole neil nokk parasjagu on, kui mitu korda kraaksuvad. Terane pilk kutsub igal juhul teretama. Minu uskumus on, et ma ei möödu varesest teda kõnetamata.
Künnivarese välimuse teeb eriliseks tema sirgem ja peenem hallikasmust nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. Jalas on tal karvased „püksid“. Rahvapärased nimetused kroogas ja kronkvares tulevad sellest, et künnivarese hääl on madalam kui hallvaresel. Musta värvuse ning sarnasuse tõttu teiste „halvaendeliste“ vareslastele on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks, kes võis ennustada lahkumist või peeti kellegiks varem lahkunuks. Varesejalad öeldakse halva käekirja kohta. Varese on linn Põhja-Itaalias; selle lähedal asub Varese järv. Foto: Riina Kindlam, Tallinn
