Ohtliku kopsupõletiku ravi annab tulemusi EPL

Kuumad uudised | 01 Apr 2003 | EWR

Hongkongi tervishoiuametnike teatel on 16 inimest tapnud ja üle maailma ligi paar tuhat inimest nakatanud viiruse tõrjumiseks leitud ravim, kuid selle leviku peatamist pole siiski saavutatud.

Tavaliselt C-hepatiidi raviks kasutatav ribaviriin on tervendanud 90 protsenti patsientidest, kes olid nakatunud viirusega, mille tekitatud haigust nimetatakse eriti ägedaks hingamisteede sündroomiks (severe acute respiratory syndrome, SARS). Hongkongi tervishoiu-ameti teatel on haiglast pääsenud 79 patsienti, kelle seisundit edaspidi jälgitakse.

Sellegipoolest teatati Hongkongis ka 75 uuest nakatunust, kokku ulatub seal nakatunute arv 685 inimeseni ning SARS-i on surnud 16 inimest, edastas Reuters. Kogu maailmas on tuvastatud enam kui 1800 nakatumisjuhtu Aasias, Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Surnud on 63 inimest.

Uudisteagentuur AFP teatas aga Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) allikale viidates, et Hiina lõunaosast levima hakanud ohtlik viirus on tõe-näoliselt pärit koduloomadelt või -lindudelt.

“WHO uurib teooriat, mille järgi on viiruse allikaks farmiloomad. Lõuna-Hiina Guangdongi provintsis, kus viiruse esmalevik avastati, elavad inimesed külg külje kõrval loomadega – sead, kanad, pardid on kõikjal,” ütles tundmatuks jäänud WHO töötaja AFP-le.

Senistel andmetel on teadlased välistanud võimaluse, et SARS on varem tuntud ja samuti väga nakkusohtliku linnugripi vorm. Linnugrippi ei peeta inimesele ohtlikuks, kuid teateid selle kandumisest inimesele on siiski olnud. Samamoodi on teadlased arvamusel, et näiteks ebola viirus kandus inimestele üle ahvidelt ning tapjalik nipahi viirus sai alguse nahkhiirtest. WHO andmeil on praegu leviv, gripilaadsete sümptomitega algav ja kopsupõletikuga lõppev SARS nakkavam kui ebola, kuid vähem surmavate tagajärgedega.

Viiruse ülemaailmset uurimist koordineeriva WHO teatel on viiruse tuvastamine andnud seni erinevaid tulemusi. Osa uuringuid viitab paramüksoviirusele, teistes on aga haigustekitajana tuvastatud pigem koronaviirus.

Lihtsustatult öeldes tekitab esimene selliseid haigusi nagu mumps ja leetrid, teine aga nohust külmetustõbe. Samas on võimalik, et nimetatud viirustega nakatusid inimesed alles pärast seda, kui olid saanud SARS-i viiruse.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)