Moderaator mainis, et kuigi Balti rahvaste vaheliste suhete taastamisest on möödunud 20 aastat, on see esmakordne juhus Kanadas, kus kõigi kolme väliskomisjoni esindajad avalikkuses kohtuvad. Ta tutvustas kõiki kolme isikut ning andis siis igaühele võimaluse lühikeseks sõnavõtuks, paludes piirduda viie minutiga.
Järgnes diskussioon, mille vältel saalisviibijad võisid esitada küsimusi välispoliitika valdkonnast, mille kohta esindajad püüdsid anda seletusi. Mõned küsimused olid suunatud kellelegi isiklikult, enamikku diskuteerisid kõik kolm.
Koosolijaid huvitas tänapäevane ajaloo õpetamise probleem. Kuidas näiteks selgitada Teise maailmasõja aegset olukorda vene rahvusest õpilastele, kes pahatihti saavad Vene infokanalite kaudu sootuks teistsugust ja meie arusaamadele vastupidist õpetust. Tõsteti esile ka Austria ja Leedu vaheline konflikt, kus üks riik keeldus teisele väidetavat inimsoovastaste kuritegude sooritajat välja andmast.
Küsiti, kas meedia saaks mõjutada Venemaa valimisi, et mõni opositsioonipartei võimule pääseks ja mida selline muutus endaga kaasa tooks. Üldine arvamus oli, et kuigi kõik parteid on Kremli poolt kontrollitud, on Putini populaarsus vähenemas.
Oldi huvitatud, kas Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline viisavabadus võiks kõne alla tulla. Sellele vastati, et venelastel on küllalt lihtne välismaadele reisida viisatagi. Viisavabadust võib tõkestada ka asjaolu, et Eesti-Vene piirileping on veel ratifitseerimata.
Veel arutati põgusalt lätlaste topeltkodakondsuse taotlusi, vene keele võimalikku teiseks riigikeeleks muutmise kartust Lätis, etniliste gruppide probleeme Venemaal jms.
Pärast poolteisetunnilist tihedat arutelu jätkus keskustelu kohvi ja kringli juures.
CAP: Balti riikide väliskomisjonide esimehed paneeldiskussiooni käigus. Vasakul moderaator Andris Kesteris, tema kõrval Romualds Razuks (Läti), Marko Mihkelson (Eesti) ja Emanuelis Zingeris (Leedu). Foto: Eesti Elu