Külaliskõnelejaks oli seekord kodumaalt ajutiselt, aasta aega Kanadas viibiv Tartu Ülikooli lõpetanud ja nüüd Laurentiani ülikoolis Sudbury’s abiprofessorina loenguid pidav dr. Olev Vinn, kelle erialaks on paleontoloogia ehk kivististeteadus. See teadusharu käsitleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organisme.
Kõnelejat tutvustas Ohvkogu esimees nltn. Ülo Isberg. Ladusa jutuga teadlane ei rääkinud osalenuile siiski mitte oma lemmikalast, vaid teemaks oli hoopis Kaitseliidu asutamine taasiseseisvunud Eestis. Dr. Olev Vinn on nimelt lõpetanud Kaitseväe reservohvitseride kursused ning ülendatud lipnikuks. Sealt on pärit ka nende kahe reservohvitseri omavaheline tutvus. Lpn. O. Vinn oli Tartus Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna asutaja liige. Hiljem loodi samasugune malevkond ka Tallinnas. Seega on Eestis kaks akadeemilist malevkonda. Ülejäänud Kaitseliidu üksused on territoriaalsed.
Nagu oleme lugenud väliseesti ajakirjandusest, polnud aastaid tagasi sõjaväeteenistus ja Kaitseliit kodumaal kuigi populaarsed, eriti haritlaste hulgas. Tänu akadeemilistele malevkondadele ja ka teistele muutunud olukordadele on riigikaitsesse suhtumine nii rahva kui üliõpilaste hulgas muutunud positiivseks. Sõjaväeteenistuse läbinud üliõpilased lahkuvad tavaliselt sealt reservohvitseridena ning jätkavad Kaitseliidus. Jutt vabatahtlikust sõjaväeteenistusest praeguse sundteenistuse asemel on vaibunud. Kõneleja arvates pole palgaarmee, millest samuti on räägitud Eestis, vastuvõetav väikeriigile.
Ilma kirjalike märkmeteta peetud referaadi lõpus oli võimalik esitada lpn. Vinnile küsimusi ükskõik millisel teemal. Kokkutulekust osavõtnute huvi kalduski kaitsealaste küsimuste asemel hoopis tänapäeva Eesti poliitika valdkonda. Palju võõrkeeli (inglise, saksa, vene, norra) valdav referent näitas ka siin häid teadmisi.