Hea vestlejana kirjeldas dr. A. Kõverjalg tolleaegsete lahingute käiku saksa sõjaväe poolt vaadatuna Narva ja Sinimägede ruumis, nähtuna tihti mälestustes püsinud üksikasjadeni. Võitlemist pealetungiva punaarmeega tegi eriti raskeks seal lahingutesse paisatud Eesti Laskurkorpus. Eesti keel kõlas mõlemal pool rindejoont. Temal on hiljem olnud kokkupuuteid samaaegselt vastaspoolel sõdinud meestega.
Eriti on kõnelejal meeles Avinurme lahing, kus eestlane võitles eestlase vastu ja mille käiku ta seletas klassiruumis oleval Eesti kaardil koos tahvlile joonistatud visanditega kohalikust teedevõrgust ja vägede paigutusest maastikul. Kodumaad kaitsvad eestlased võitlesid vapralt, tihti endaalgatuslikult, kuid üldjuhtimine puudus. Ka kannatati laskemoona vähesuse all. Mõned aspektid selle lahingu kulgemisest on tänapäevani selgusetud ja nende uurimine pole andnud tulemusi.
Pärast sõda oli suuremaks mureks oma mineviku varjamine. Mõnel saksa sõjaväes teeninud eestlasel see õnnestus, teisel mitte. Üksikisiku saatus olenes pealekaebajaist, keda kutsuti koputajaiks. Kõnelejal läks siiski hästi. Õnnestus õppida Tartu Ülikoolis ja lõpetada kaks teaduskonda: õigus- ja filosoofiateaduskond. Referendil oli kavatsus rääkida veel ohvitseride ettevalmistamisest Eesti Vabariigis, kuna ta oli Riigikaitse Akadeemias lektoriks, kuid ajapuudusel tuli see osa ettekandest ära jätta.
Enne lahkumist klassiruumist Eesti Maja kohvikusse lõunaeinele andis dr. Ants Kõverjalg üle külalisena Ohvkogu kokkutulekul viibinud Georg Iltalile, kes pühitses samal päeval oma 85. sünnipäeva, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse teenetemärgi ja Riigikaitse Akadeemia mälestuslipu.