Muljeid Eesti Sihtkapitali korraldatud „Noorte talentide kevadkontserdilt”
Noorim osavõtja nelja-aastane Epp K. Jaanson
Üle 350 kaasmaalase, kes viibisid pühapäeval, 9. aprillil Eesti Maja suures saalis, said erilise 3,5-tunnise muusikaelamuse osaliseks. Tegelikult algas noorte talentide esiletõus juba eelmisel pühapäeval, kui Elli Kipper mängis Eesti Maja uue klaveri kontsertide sarjas koos nimekate pianistidega — oma isa Charles Kipperi, Hando Nahkuri ja Armas Maistega.
Kontserdi konferansjee, Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) laekur Toomas Trei tervitas kohaletulnuid ja tutvustas kava. Nagu ESK juhatuse liige õp. dr. Andres Taul ütles, pandi 9. aprilli kontserdi seeme idanema juba paar aastat tagasi ESK suvepäevadel, mis nüüd ka rikkalikku vilja kandis. Õp. Taul pidas avapalvuse, järgnes Eesti hümn.
Kõigepealt esines E.E.L.K. Peetri Koguduse ansambel „Helin” Margit Viia-Maiste juhatusel 5 lauluga: „Uus laul” (L. Semlek), „Vaiksel nädalal“ (M. Jaanson), „Kristus on üles tõusnud“ (H. Willan), Kaili Maimetsa „Lindude vaikus” (Ellen Niidu tekstile) ning T. Fettke nõudlik ja huvitav “God Hath Provided a Lamb”, mille sissejuhatava osa luges Kairi Taul-Hemingway. Esiletõstmist väärib kindlasti Kaili Maimetsa põneva harmooniaga kaasaegses helikeeles loodud laul, seda enam, et autor oli ise lauljate seas.
13-aastane Miikael Tenno esitas professionaalselt Fr. Schuberti „Ave Maria” Ch. Kipperi klaverisaatega, misjärel esines kahe lühikese viiulipalaga Miina Bergen. Toronto Eesti Baptisti Koguduse noorteansambel laulis Marika Wilbiksi juhatusel ja Ch. Kipperi klaverisaatega „Anna mulle rahu” (G. Stridi seades); kolmes keeles (namiibia, inglise ja eesti) rütmika aafrika rahvaviisi „Siyahamba” ja D. Wyrtzeni „Arm piiritu”.
Vaheajal serveerisid ESK juhatuse liikmed ja abilised suupisteid ja kohvi.
Teise osa algul kutsus hr. Trei ette ESK juhatuse liikmed — Peeter Põldre, Andres Tauli, Eva Varangu, Lia Hessi ja Lembit Nieländeri ning tutvustas neid. Esinaine Lia Hess ütles oma kõnes, et ESK on suunanud oma mõtted ja pilgu tulevikku, nii et eesti muusika siin ei hääbuks, vaid jõuaks kodumaalegi — näiteks sellega, et meie noored võiksid esineda 2007. a. koolinoorte laulupeol Tallinnas. Et need ilusad mõtted teostuksid, vajab ESK aga ühiskonna toetust. Enamus praegusi toetajaid on vanuses 70 ja vanemad. Aga nooremad? Pr. Hess nimetas 10 põhjust, miks noorem generatsioon ESK toetamisse loiult suhtub (keegi pole helistanud; pole küllaldast infot ESK tegevuse kohta; arvatakse, et ESK-l on juba raha küllalt; küsitakse, mis kasu ma ise sellest saan; ei tulda kiire elu juures isegi selle peale jne). ESK käivitas 2003. a. uue andmebaasi loomise aktsiooni, kus on praegu 4000 nime. Nende ja nimekirja lisanduvate isikutega püütakse kontakte tihendada. Ilma ühiskonna jätkuva majandusliku toetuseta ei saa ESK kapital kasvada ja pole ka, mida välja jagada. Viimasel ajal on ettevaatlikult ja mõõdukalt püütud toetust anda, nii et kõik suuremad üritused saaksid läbi viidud. Abipalveid tuleb aga aina juurde ja kõik läheb järjest kallimaks. Esinaine tänas inglise keeles neid estofiile, kes on lülitunud siinsesse eesti ellu, ilma et nad ise eesti keelt räägiksid. Oleme õnnelikud, et meil on eesti koolid, skautlus/gaidlus, kirikud, Tartu College, koorid jne. Nad on nagu head sõbrad, keda peame hoidma, sest kui nad oma tegevuse lõpetavad, alles siis märkame, mida oleme kaotanud, ütles pr. Hess.
Seejärel astus lavale paljude lemmik, 4-aastane Epp Katariina Jaanson, kes fonogrammi saatel esitas: „Olen laululaps”, „Issike pai” ja „Ei pärmiga, ei lärmiga”. Ainult vanemad teavad, milliste vahenditega (kindlasti mitte pärmi ega lärmiga, võibolla siis paide, ja kallidega) on Epust saanud nii enesekindel esineja. Ja tema perfektsed reveransid teeksid au isegi ooperiprimadonnadele.
Aga kontsert jätkus. Julia Kuuskne esitas Edward Griegi karge põhjamaise Notturno, millele järgnes Elena ja Maarika Lepikult E. Humberdincki „Õhtul, kui jään magama” ning L. Delibesi „Dôme épais” Ch. Kipperi klaverisaatel. Õdede kaunid hääled sulasid nii hästi ühte, et paiguti oli raske vahet teha, kes laulis meloodiat ja kes saatepartiid. Kalev Nisbet pakkus kuulajatele mõnusaid kitarri-improvisatsioone G. Harrisoni tuntud meloodiale „Here comes the sun” ning Maiki Cyrwus C. Bohmi „Poloneesi” viiulil. Hea esitus, eriti kui silmas pidada, et Maiki peab oskuslikult jagama oma vaba aega muusika ja jäähoki vahel. Fantastilise tämbriga solist Roland Campbell koos oma saateansambliga võlus ja haaras kuulajaskonda E. Humperdincki populaarse lauluga „Quando Quando”. Riho Maimets esitas meisterlikult viiulil F. Mendelssohn-Bartholdy Viiulikontserdi e-moll I osa Ch. Kipperi klaverisaatega.
Pikemale tõsise muusika esitusele tõi värvikat vaheldust Liivi Hessi lauldud „Dream a little dream of me” (W. Schwandt & F. Andree). Seekord istus mitmete muusikaliste talentidega varustatud Riho Maimets klaveri taga saatjana.
J. Lennoni & P. McCartney igihaljas „Eilne päev” kõlas meeldivas seades solist Elena Lepiku, Kalev Nisbeti (kitarr), Toomas Sauna (viiul) ja Alexandra Wilbiksi (flööt) esituses.
Järgnes loterii, mille sponsorid — Toronto Eesti Ühispank, estore, EGO ja Baltic Design Tours — olid välja pannud rahalisi võite.
Baleriinina tuntud Järvi Raudsepp demonstreeris oma meeldivat tämbrit kahe lauluga — „Meil aiaäärne tänaval” (rahvaviis/L.Koidula) ja „Majakene mere ääres” (Ü. Vinter/E. Vetemaa) Ch. Kipperi klaverisaatega. Ja taas oli võimalus kuulata „raskekaalulisemat“ instrumentaalmuusikat — Kaili Maimets pakkus publikule H. Dutilleuxi „Sonatiini”, klaveril saatis V. Cheng.
Keila ja Leiki Kopvillem esitasid isa Peeter Kopvillemi kitarri- ja vokaalsaatel kaks väga emotsionaalselt mõjunud laulu: „Videvik” (O. Kopvillem) ning „Läbi päeva ja öö” (P. Kopvillem). Kuigi sirgunud võõrsil, on meie juured ikka Eestimaa mullas. Ehedalt ja lihtsalt (aga professionaalselt) edasi antud mõtted jõudsid otse kuulajate südameisse.
Markus Medri esitatud allegro moderato J. Haydni Viiulikontserdist C-Major Ch. Kipperi klaverisaatega oli otsast lõpuni haarav ja perfektne. Milline kontsentreerumine, milline tase!
Kava lõpuks tuli publiku ette kannatlikult oma esinemisjärge oodanud T.E.S. Täienduskoolide koor Reet Voksepp-Lindau juhatusel. Lauldi eesti rahvaviisi „Naabri Mari”, setu viisi „Pill oll' helle“ ja T. Vettiku „Kaera-Jaan” — kõik väikese huumorivarjundiga laulud, millega hästi toime tuldi. Esiletõstmist väärib eriti bassirühm; meeslauljatega on siinsetel kooridel alalõpmata probleeme, hea siis, et järelkasvu on tulemas.
Järgnesid tänusõnad Lia Hessilt kõigile juhatuse liikmetele, samuti asjuritele Maimu Mölderile ja Priit Aruvallale ning saali dekoreerijale Silvi Treile, ning lilled ja ümbrikud esinejatele. Lõpuks lauldi veel ühiselt „Ta lendab mesipuu poole”, mis liigutas kõiki.
Kuulajate nime olgu siin öeldud suurim tänu ESK-le erakordse muusikalise elamuse eest!
