Välisluureameti aastaraamatu ülevaade „Eesti rah-vusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“ käsitleb erin-evaid olukordi, mida Eestil on oma iseseisvuse ta-gamiseks vaja analüüsida. Venemaa keskendumist üha rohkem rahva patriootlikule kasvatusele kinnitavad nii täiskasvanute kui ka noorte organisatsioonid, mille ju-htimist ja koostööd relvajõududega korraldab Venemaa Kaitseministeeriumi sõjalis-poliitiline peavalitsus. Eesti meedias kirjeldatu kohaselt on Venemaa asunud jõuliselt ülistama NSV Liidu esmatähtsust Euroopa vabastamisel Natsi-Saksamaa vastases sõjas. Oluliselt tähtis on Eestile ka lühike teade Postimehes (5.12.2019; postimees.ee /6858445), et Venemaa Föderatsiooni üks riiklik agen-tuur on asunud koolitama vene keele õpetajaid välis-riikide venekeelsetesse koolidesse saatmiseks. Ilmselt Eesti venekeelsete koolide õpetajad ei ole enam piisavalt head õpilastes vene rahvusliku meelsuse õhutajad.
Kuigi Aastaraamatu koostajad on Venemaa sõjalise rünnaku ohtu Eestile lähiajal vähe tõeseks pidanud, võib eespool kirjutatu alusel siiski arvata, et Venemaa soovib Eesti oma alluvusse tagasi saada. Putin ja tema mõtte-kaaslased on saanud järeldada, et: vägivaldselt hõivatud eestlasi ja nende maad polnud õnnestunud ei tsaaridel ega Stalinil oma valduses hoida; Eesti igaveseks ajaks Venemaa osaks muutmine võib õnnestuda vaid siis, kui Eesti Vabariik jätab: okupatsioonieelsel ajal kehtinud olukorra üksikasjaliselt ennistamata; nõudmata rahvus-vahelise tava kohase noodiga, Venemaa Föderatsioonil täita Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelistes lepingutes määratud NSV Liidu kohustused; nõudmata okupatsioo-niajal Eestile tekitatud kahjude hüvitamise.
Eesti riigivõimu poolt augustist 1991 kuni tänaseni tehtu ja tegemata jäetu lausa kinnitab, et Eesti jätabki tegemata kõik eespool loetletu ning jääb lootma, et Ve-nemaa Föderatsioon ei tulegi Eestit sõjaga hõivama, sest meie iseseisvuse tagajate, NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu (EL) heidutus on piisav Eestil iseseisvaks jääda. Ilmselt ilma analüüsimata on kuni märtsini 2019 Eesti võimul olijad ja peavoolu meedia arvanud, et Venemaa Föderatsioon ei saa Eestit tagasi oma rüppe viia mingil rahumeelsel teel. Ent see arvamus on küllaltki ekslik. Eesti võib igaveseks ajaks Venemaa osaks muutuda, kui Venemaa Föderatsioon asub Eestisse jäetud viienda kolonni juhtide abil avastama, et kaherahvuselises Eesti Vabariigis on juba pikemat aega ühte rahvust ahistatud ning et selline toiming on ülimalt inimõiguste vastane tegu – mis tuleb muuta.
Eestil on targem juba praegu nõuda Rahvusvahel-ises kohtus Venemaalt Tartu rahulepingus ja Baaside lepingus määratud NSV Liidu kohuste täitmist, sest Ee-sti Vabariik oli aastal 1918 eestlaste poolt loodud ning kuni aastani 1940 rahvusvaheliselt tunnustatud, eesti näoga ja eesti keeles oma elu korraldav ja rahvuslikku iseteadvust tähtsaks pidav Eesti Vabariik – kus oli ka saksa, vene, rootsi ja juudi rahvuse liikmeil õigus oma rahvuslikku keelt ja kultuuri viljeleda oma organisat-sioonides.
Eestil on rahvusvaheliste konventsioonide ning Ee-sti Vabariigi põhiseaduse alusel täielik õigus nõuda: Ee-sti Vabariigi ennistamist selliselt nagu see oli olemas ol-nud septembris 1939; aastate 1940 ja 1991 vahel Eestile tekitatud NSV Liidu okupatsiooni kahjude hüvitamist; tagastada Eestile maa-alad, mis Tartu rahulepingu ja Baaside lepingu vastaselt on ikka veel Venemaa Föderatsiooni valduses. Oletus, et Venemaa Föderat-sioon ei hakka lähitulevikus Eesti poolt saadetud noodis nõutut täitma, ei ole pädev põhjus noodi saatmata jät-miseks – Venemaa võib ehk mõnekümne aasta pärast olla naaber, kellega on võimalik leida mõlemaid os-apooli rahuldav lahendus NSV Liidu kuriteo heastam-iseks. Oma õigustest loobumine on ilmselge pretsedendi loomine uute nõudmiste esitamiseks.
***