Helle Vilu, Jüri Estam ja Martin Helme taotlesid 17. mail õiguskantsler Allar Jõksilt hinnangut, kuidas on lood Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega Riigikogu poolt, kuna see on vastuolus Eesti põhiseadusega. Nad lisasid oma pöördumisele ka 1298 toetusallkirja. Kuna vastavalt seadustele ei saa kodanikud ise Riigikohtu poole pöörduda (ratifitseerimisotsuseid saab vaidlustada vaid president või õiguskantsler), paluti Jõksil pöörduda ka Riigikohtu poole, et see tunnistaks Euroopa põhiseaduse ratifitseerimisotsuse kehtetuks.

Helle Vilu sai Jõksi juunis koostatud vastuse pärast ülepärimist kätte septembris. "Mina lugesin vastusest välja, et Eestis tehakse vaid poliitikat, seda ka riigikohtus ja õiguskantsleri poolt, ja õiguse (eriti riigiõiguse) tagaajamisega ei ole siin riigis enam mõtet tegelda," leiab Vilu. "Jõksi vastus oli hämmastavalt aus, aga seda masendavam," hindab õiguskantsleri analüüsi Helme juhitud portaal Terve Mõistuse Sündikaat.

Õiguskantsleri vastus lõpeb tõdemusega, et kuna Euroopa Liidu põhiseadus on akt, mis ei hakka praegusel kujul tõenäoliselt kunagi kehtima, siis oli Riigikogus toimunud ratifitseerimine eelkõige „poliitiline poolehoiuavaldus Euroopa integratsioonile, sest jõustumata lepingust riikidele ning isikutele uusi õigusi ja kohustusi ei teki“.

„Pean kahetsusväärseks olukorda, kus põhiseaduse grammatiline säte ja tegelik sisu on kasvanud lahku,“ kinnitab Jõks kaudselt Eestis põhiseaduse rikkumist ja märgib, et on ka ise korduvalt kitsaskohtadele tähelepanu juhtinud.

Õiguskantsler Allar Jõksi vastust saab lugeda SI portaali rubriigist Dokumendid http://si.kongress.ee/?a=page&...

Allikas: Helle Vilu
Kontakt:
SI portaal www.si.kongress.ee

Märkmed: