Soomes Poris kohtusid Läänemeremaade Nõukogu välisministrid. Alates neljapäevast võtab Eesti Soomelt üle Nõukogu eesistumisperioodi. Täna kohtus Eesti välisminister Kristiina Ojuland oma Vene kolleegi Igor Ivanoviga. Kõne all olid tuntud teemad alates vene sõjaväepensionäridest kuni piirilepinguni. Kristiina Ojulandi sõnul on Eesti-Vene suhetest kadunud emotsionaalsed süüdistused, nii nagu need esinesid kümmekond aastat tagasi.

Möödunud neljapäeval toimunud välispoliitika arutelul Riigikogu avaldas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arvamust, et suhted Läänemeremaade Nõukogusse kuuluva Venemaaga hakkavad kulgema edaspidi hoopis uues olukorras, pidades silmas Eesti peatset ühinemist nii NATO kui ka Euroopa Liiduga.

Eesti ja Vene välisministrite kolmapäevane kohtumine neid märke siiski veel ei ilmutanud. Kristiina Ojuland tõdes peale kohtumist Raadio Vaba Euroopale antud intervjuus, et need suhted on küll vähem-emotsionaalsed, kuid mingit järsku hüpet edasistes arengutes ta ei näe: “Selge on see, et Eesti-Vene suhted on viimase kahe aasta jooksul muutunud aktiivsemaks. Kahepoolsete kohtumiste käigus on arutatud asju, lähtudes väga pragmaatilistest kaalutlustest. Ja ka tänane kohtumine näitas seda, et mingisuguseid emotsioone või üksteise süüdistamist meie töökohtumistes sellisel kombel ei esine nagu kümmekond aastat tagasi.”

Kristiina Ojulandi sõnul tõstis Igor Ivanov esile Vene sõjaväepensionäride teema ja vene keele kasutamise küsimuse Eestis. Mõlemad pooled avaldasid valmidust kutsuda selle aasta lõpus taas kokku valitsustevaheline komisjon. Samuti oli kõne alla Igor Ivanovi visiit Eestisse selle aasta sügisel.

Ühes kõige kulunumas teemas, Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise osas mingeid muutusi Ojulandi väitel ette pole näha: “Vene välisminister avaldas arvamust, et selle lepingu ratifitseerimine Riigiduumas ei oleks täna kuigi kerge. Ivanov tõi näiteks Leedu piirilepingu ning [ebaseaduslike immigrantide] tagasivõtu lepingu ratifitseerimise, mis olevat läinud kaunikesti läbi raskuste. Ta jäi selle lepingu kiire ratifitseerimise lubamise suhtes pigem ettevaatlikuks.”

Seoses Venemaaga oli Läänemeremaade Nõukogus täna kõne all ka inimkaubandus, mille vastu Venemaa lubas kasutusele võtta kõik vajalikud abinõud, et peatada põgenike vool Venemaalt lääneriikidesse.

Alanud eesistumisperioodi Läänemeremaade Nõukogus soovib Eesti ära kasutada muuhulgas oma majanduslike prioriteetide edendamiseks. Eriline rõhk saab olema infotehnoloogiat puuduval valdkonnal:
“Eesti on end Läänemeremaade hulgas presenteerinud kahtlemata uue tehnoloogia arengut toetava riigina. Me oleme väga uhked olnud selle üle, et meil on e-valitsus, me oleme propageerinud internetipõhist asjaajamist nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.”

Euroopa Liidu sisese nn Põhjadimensiooni koostöö raamides kavandab Eesti ühise elektrituru käivitamist, Põhja- ja Baltimaid ühendava gaasitrassi ehitamist ja ühise transpordivõrgu arendamist. Need projektid olid Ojulandi väitel kõne all ka täna. Tegevus neis valdkondades käib esilagu töörühmade ja ekspertide tasemel. “Mingisuguseid läbimurdeid siin oodata ei maksa, lihtsalt see töö läheb kontinuiteedi korras edasi ja Eesti on vaid üks läänemeremaadest, kes nüüd ühe aasta jooksul peab seda tööd juhtima,” ütles Kristiina Ojuland.

Täna arutati sedagi, mida toob kaasa asjaolu, et alates tulevast aastast on juba 11 Läänemeremaade Nõukogu liiget ka Euroopa Liidus. Kristiina Ojulandi arvates loob see väga head tingimused kaasamaks Euroopa Liitu Läänemere regioonis toimuvasse.

Ülo Mattheus, Raadio Vaba Euroopa

Märkmed: