6. augustil möödub 65 aastat Eesti illegaalsest annekteerimisest N. Liidu poolt.

Kuigi Eesti vägivaldne liitmine N. Liiduga oli eestlastele pikaajaliseks tragöödiaks, pole eestlased seda daatumit leinapäevaks kunagi pidanud.

Leinapäevi on Eestis kaks: 25. märts — küüditamisohvrite mälestuspäev ning 14. juuni — 1941.a. bolshevike I massküüditamise mälestuspäev.

Praktiliselt valitses Eestis okupatsioonivõim alates 19. juunist 1940, mil Nõukogude võim dikteeris Eesti valitsuse koosseisu.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas alustab sel aastal uue sündmusega, tähistades Eesti annekteerimise 65. aastapäeva. Käesoleval ajal, mil Moskva keeldub tunnustamast 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisva Eesti õiguslikku järjepidevust; kus Moskva räigelt propageerib, et Eesti ühines N. Liiduga omal vabal tahtel, on eriti vajalik taastutvustada Eesti lähiajaloo saatuslikke momente neid moonutamata.

Võime julgelt konstateerida, et kõik eesti perekonnad, kas kodumaal või võõrsil, on lähedalt või kaudselt seotud okupatsioonide reaalsusega. Hukati, represseeriti kümneid tuhandeid inimesi. Okupatsioonid vigastasid Eesti riigi alustalasid: traditsioone, sujuvat inimestevahelist koostööd, perekonda, kirikut, enesealgatuslikke organisatsioone jne.

Aastatel 1940—1991 kestnud okupatsioonid on jätnud sügavaid haavu meie rahvuspsüühikasse. Oskar Loorits pani 1949. a. kirja eesti rahva hinge paljastavaid omapärasid läbi okupatsiooni suurte katsumuste ja õudsete aastate. Ta kogus rikkalikke tähelepanekuid tüüpiliste nähtuste kohta eestlaste massilise reageerimise kohta ülekohtu ja vägivalla, hädade ja kannatuste suhtes.

Loorits väidab, et üks eestlastele iseloomustavamaid jooni on passiivne vastupanu stoilise vaikimisega, hambad kokkusurutult suus. Vihatungid taltsutatakse iseendasse küdema, elamused varjatakse välise rahuga või tõlgitsetakse kõige tüüpilisemalt just pilke kaudu.

Iseloomustades eestlaste suhtumist okupatsiooni, tõi Loorits näiteid, mis tarvitasid tilgakesi irooniat ja narritamist, et okupantide enesetunnet mürgitada. Eestlastele meeldis tähekombinatsioonidega mängida. SSSR oli populaarne kui “S____e Sibulate Sööjate Riik” või “Surgu Stalin Stahhaanovlikult Ruttu”; NSVL oli rahvasuus “Nälgivad Sandid Vahivad Läände”. ENSV sai palju meelitusnimesid: “Enne Nälg, Siis Viletsus”, “Eestit Nöögib Seltsimees Vares”, “Enne Nägematu Sulide Valitsus”, “Eestist Nuumatud Sead Venesse”. Eesti Kompartei lühend EKP-st sai “Ega Kurat Pühitse”.

Oskame naljaga kurbust katta. Aga peame oskama oma kurva saatuse põhjusi selgitada avalikkusele, paljastades Moskva kestva agressiivsuse motiive.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kutsub kõiki Toronto Eesti Majja neljapäeval, 4. augustil s.a. tähistama „Okupatsiooni leinapäeva”. Täpsem informatsioon tähistamise kohta ilmub Eesti Elus ja interneti aadressil eesti.ca

Märkmed: