Okupatsioonide Muuseum teatab kurbusega, et 18. novembril lahkus muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso
Olga Kistler–Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas 1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale, kus töötas põgenikelaagris silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
Dr. Olga Kistler–Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.
Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal. 1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler–Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.
Okupatsioonide Muuseum avati juulis 2003. Okupatsioonide Muuseum on eriline, kuna on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult eraannetuse toel.
Olga Kistler-Ritso oli lahkudes 93-aastane ning elas koos abikaasaga Redmondis, Washingtoni osariigis. Sihtasutuse juhtimise andis Olga üle oma tütrele Sylvia Thompsonile.
Kistler-Ritso Sihtasutus toetab ka Stanfordi Ülikooli Raamatukogu Balti õpingute programmi, mille eesmärk on tegeleda Baltikumi materjali kogumisega, tutvustada Baltikumi temaatikat USA-s ning teha koostööd Okupatsioonide Muuseumiga.
Okupatsioonide Muuseumis on avatud näitus “Olga Kistler-Ritso – naine, kes kinkis Eestile muuseumi”, mis annab ülevaate muuseumi asutaja elust. Näitusega saab tutvuda ka muuseumi koduleheküljel www.okupatsioon.ee. Stanfordi Ülikooli Raamatukogu juhtimisel on valminud ka samanimeline intervjuufilm: www.stanford.edu/~dondavis/tem....
Marika Pihel
Büroojuht
Okupatsioonide muuseum
Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus
Toompea 8, 10142 Tallinn
Telefon 668 0250
e-post
www.okupatsioon.ee
Okupatsioonide Muuseum PRESSITEADE (7)
In Memoriam | 21 Nov 2013 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1943. aasta 28. novembril algas Nõukogude Liidu ja Inglismaa poolt okupeeritud Iraanis liitlaste Teherani konverents. Osalesid Churchill, Roosevelt ja Stalin.
Lääneliitlased seadsid teise rinde avamiseks eeltingimuse, mis seisnes selles, et NL rajab Krimmi ja Lõuna - Venemaale juudi riigi.
Võib arvata, et vastutasuks pakuti NL-ile Baltikumi, Karjalat ja piiri Poolaga piki lord Curzoni liini.
http://warfiles.ru/show-18679-...
Lääneliitlased seadsid teise rinde avamiseks eeltingimuse, mis seisnes selles, et NL rajab Krimmi ja Lõuna - Venemaale juudi riigi.
Võib arvata, et vastutasuks pakuti NL-ile Baltikumi, Karjalat ja piiri Poolaga piki lord Curzoni liini.
http://warfiles.ru/show-18679-...
Korp! Filiae Patriae oed ulemaailma malestavad kurbuses.
1940. aastal oli rahvusvahelises õiguses okupatsiooni mõiste hoopis teine. Selle järgi toimus okupatsioon vaid tingimusel, et okupant haarab sõjaliselt okupandi territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu (klassikaline näide: Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Nõukogude-Briti okupatsioon Iraanis II maailmasõja ajal).
Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute, mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, J. Vares sai ju peaministriks Pätsi dekreediga ning Riigivolikogu, mis esitas palve Nõukogude Liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne. Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist.
Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute, mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, J. Vares sai ju peaministriks Pätsi dekreediga ning Riigivolikogu, mis esitas palve Nõukogude Liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne. Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist.
In Memoriam
TRENDING