Sellegipoolest oli Oleski tulemus piisav, et teenida pääse Pariisi olümpiale. Kaheksas koht MM-il kinnitas ka Oleski staatust B kategooria sportlasena, et saada kaheks aastaks Eesti Olümpiakomiteelt igakuiselt toetust 1600 eurot ja veel 1400 eurot ettevalmistusraha.
Esimeses voorus Olesk lasi 295 silma (99- 8sek., 98- 6 sek., 98- 4 sek.) ja jagas esimest kohta Indiast pärit Adarsh Singhiga.
Teises voorus Olesk alustas stabiilselt, lastes 8 sek.-99, 6 sek.-98. Alles neljasekundises seerias libises tema esimese päeva edu käest. Olesk lasi 91 silma, mis andis päeva tulemuseks 288. Oleski matši lõpptulemus oli sellega 583. Selle seisuga jagas Peeter Olesk kahe teise laskjaga kuuendat ja viimast finaalikohata, kus otsustakse medalivõitjad. Ukrainlane Denys Kushnirov ja tšehh mõlemad samuti lasid 583. See on erk näide, kuivõrd tasavägine on võistlus maailma tipplaskurite vahel.
Viigi murdmiseks loeti nabakümneid. Kiirlaskmise märklauas kümnering on jagatud kaheks. On sisemine ja väiksem nabaring ja pisut laiem välisring. Kushnirov sai endale kuuenda koha, kuna lasi 21 nabakümmet ja Podhrasky, kes lasi 17 tuli seitsmendaks. Peeter Olesk suutis nabaringi tabada ainult 16 korda ja sellega tuli ta kaheksandaks.