Eesti ajaleht Postimees avaldas pikema intervjuu Kanada eestlase kogukonnas hästituntud keemiaprofessor Olev Trässiga. Intervjuu läbivaks mõtteks on professor Trässi rahulolematus praegu maailmas läbiviidava rohepöörde teatud aspektidega, sellega kaasaskäiv hämamine, poliitiline korrektsus ja rahamängud. Nahutada saavad ka Eesti valitsuse rohepöörde poliitika ja Eesti põlevkivi kasutamise plaanitav lõpetamine elektri tootmiseks.
Keemiaprofessor Olev Träss (92) ütleb, et tema ja valitsuse Ida-Virumaa esindaja Jaanus Purga arvamus on paari põlevkivi kaevandamist puudutava teema puhul täiesti erinev. Ühtlasi ootab ta Purgalt tagasisidet oma ettepanekutele, millega hoitaks ära põlevkivikaevanduste sulgemine.
"Purga ütles, et ta on põlevkivi kasutamisele elektri tootmiseks täielikult vastu. Selline on valitsuse otsus ja ta on sellega päri,» räägib Kanadas elav, kuid tihti kodumaad külastav teadlane. «Mina pole sellega päri, sest võime jääda pimedasse külmetama, kui põlevkivijaamad kinni paneme. Põlevkivist loobumine on hullumeelsus."
Professor Trässi arvates käib kliimaeesmärkide sildi all üks suur äri. "Mulle pakuti poolteist aastat tagasi [Kanadas] investeerimisvõimalust. Öeldi, et on haruldane võimalus teenida Euroopa CO₂ maksude pealt: ostetakse, kust saab odavalt, ja müüakse edasi, kui need on eriti kallid.
Arutasime asja hiljuti [elektriinsener] Arvi Hamburgiga, kes on Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees, ja ta arvas, et võib-olla 85 protsenti [CO₂ maksudest] läheb riigikassasse, aga 10–15 protsendi kandis on kindlasti spekulantide vaheltkasumina ära võetud. Usun, et tema mõte pädeb, sest hind kõigub kogu aeg üles-alla."
Samal ajal tunnistab professor Träss, et tema eas ei mõjuta tema väljaütlemised tema tööd, tegevust ega rahastust, samal ajal kui mitmed tema kolleegid küll mõtlevad samuti, kuid ei saa seda siiski välja öelda. "Kui tahad uurimistöödeks raha saada, pead olema ainult selle rohelise agenda poolt. Uuri, kuidas CO₂-st lahti saada või mida sellega ette võtta, ja raha voolab. Vastupidi mitte. Mina ei ole sõltuv. Tahan teha asju, mis on õiged. Ma ei ole iseendaga vastuolus, kuid tean inimesi, kellel on see vastuolu just uurimisrahade pärast, mida nad saavad aastas võib-olla 30 000 dollarit. Neil on parem sellest rahast ilmajäämisega mitte riskida.
Euroopas ja Eestis toimuva puhul on mul lihtsalt valus vaadata, mida siin tehakse. Olen kuulnud kommentaari, et kui lõpetame põlevkivist elektrienergia tootmise, siis vähendame süsinikujalajälge. Jah, muidugi. Aga Eesti puhul võrdub aasta otsa põlevkiviga töötavate elektrijaamade süsinikuhulga kokkuhoid kuuldavasti 56 minutiga kogu Hiinas välja antavast CO₂st. Seda kõrge hinna eest meie majandusele ja/või loodusele. Tööstustegevuse kasvuga Hiinas nende kogus aina kasvab."
Professor Träss ei ole just vaimustatud tuulenergiast, aga tuuma- ja päikeseenergiat toetab. "Üldiselt olen selle poolt. Vähemalt uute, veel suhteliselt väga vähe kasutusel olevate reaktorite puhul. Aga sellega seotud muresid peab väga hoolega vaatama. Kui rohelistel õnnestuks CO₂ alla tõmmata, siis ainult aatomireaktori, mitte päikese ja tuule abiga. Viimastega on Eestis lausa võimatu selles osas midagi olulist saavutada.
Kui oleme nõus elava looduse hävitamisega, siis võime rohkem tuuleparke ehitada, ja arvan, et see oleks kohutav viga. Päikese vastu ma ei ole. Iseasi, kui palju või vähe sellest saame. Siin saame veidi vähem, aga kuskil Egiptuse kõrval kõrbes ilmselt väga palju, ja seal tasub seda tõesti teha. Meil on päikeseenergia marginaalne, aga siiski ütleksin, et plusspoolel. Päike – pluss, tuul – miinus. Nukleaarne on kindlasti reaalselt tehtav ja võib töötada hästi nagu meie piiri taga Soomeski."
Professor Trässi sõnul on CO₂ kvootidega täiesti liiale mindud. "ELi CO₂ maks on tõesti oma kõri lõikamine. Mis siis juhtub? Saksamaa tööstus on alla minemas, esimest korda pärast Teist maailmasõda. Vabrikud lähevad Hiinasse ja Indiasse üle – me teeme sama asja, aga lihtsalt mujal. Tuul toob aga CO₂ ka sealt meie juurde!
Toon näite suurlinnast Pittsburghist USAs, mida Princetonis õppides tudengina külastasin. Pittsburghis pole enam kunagisi terasetööstusi ning linn on nüüd puhas, sest need vabrikud viidi Hiinasse ja punkt. Hiina teeb nüüd nendega endale ja maailmale kurja. Vaid koha muutus! Samamoodi on Euroopas, kus Saksamaa hävitab oma tööstust. Nad ei ole enam võimelised [Hiinaga] võistlema. Ka USA eksport on vaikselt kasvamas ja osa asju viiakse USAsse tagasi, sest seal tasub teha. Ei osteta enam Saksamaalt, vaid tehakse kohapeal.
Eesti puhul, nagu praeguse valitsusega näen, tehakse kõik asjad valesti, mis puudutab tööstuse konkurentsivõimet. Me ei saa lihtsalt võistelda, kui maksame elektri eest kaks või kolm korda teistest rohkem. Nüüd, pärast [mere]kaabli katkiminekut on asi veel hullem. Selle asemel et tööstust toetada, võtab valitsus veel rohkem makse."
Loe intervjuud täispikkuses.
Olev Träss: poliitika ja raha mõjutavad rohepööret kohutavalt palju (9)
Eestlased Kanadas | 23 Mar 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Küsimus-kas veeaur ehk pilved mõjutavad kliimat? Kas soojenemine eelneb CO2 tõusule õhus või on vastupidi?
Kellel viitsimist vaadata, siis saab teada.(eestkeelsete subtiitritega)
Link: https://www.youtube.com/watch?...
Kellel viitsimist vaadata, siis saab teada.(eestkeelsete subtiitritega)
Link: https://www.youtube.com/watch?...
Eestlastest tehnikakuulsusi on täis terve maailm! Nii väga oleks vaja, et nad rikastaksid siinset teaduse-, tööstuse- ning tehnikapõldu oma tedmiste ning tarkusega, eriti aga oskuste ja läbilöögivõime fenomeniga siinset, paraku sumbunud õhustikku. Maailmakuulsad eesti päritolu inimesed läänes: meie ühine isamaa on tõsises mures - palun
pöörake pilgud meie poole! Ühinege ja saatke teele õiget suunda näitev
manifest, memorandum või ükskõik kuidas seda nimetada,mis aga peaasi: juhataks Eesti kõrbeva majanduse kasvõi veidigi kindlamale pinnale! Me oleme ühel kõige tugevamal, haridusalal näiteks, jõudnud täielikku ummikseisu!Energeetikast kõnelemata. Aidake kasvõi arvamusavaldusega nagu professor Träss siin. Aga ka teiste tarkade meeste-naiste nõuanded erinevatelt aladelt kuluvad meile ära! Aidake kui isamaa veel armas on!
pöörake pilgud meie poole! Ühinege ja saatke teele õiget suunda näitev
manifest, memorandum või ükskõik kuidas seda nimetada,mis aga peaasi: juhataks Eesti kõrbeva majanduse kasvõi veidigi kindlamale pinnale! Me oleme ühel kõige tugevamal, haridusalal näiteks, jõudnud täielikku ummikseisu!Energeetikast kõnelemata. Aidake kasvõi arvamusavaldusega nagu professor Träss siin. Aga ka teiste tarkade meeste-naiste nõuanded erinevatelt aladelt kuluvad meile ära! Aidake kui isamaa veel armas on!
Merkel ja Putja màngisid kokku. Mòlemad on suured sulid...
Eestlased Kanadas
TRENDING
