See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/olevistest-paaseb-linna-imetlema-raepress/article2696
Olevistest pääseb linna imetlema. Raepress
16 Oct 2002 EE
Täna võeti vastu Oleviste kiriku fassaaditööd ja avati tornikiivri jalamile ehitatud vaateplatvorm. "Oleviste kiriku torni korrastamine ja vaateplatvormi avamine on Tallinna Kirikurenessansi projekti algus ja sümbol," ütles Tallinna abilinnapea Rein Lang. Viie aasta jooksul on Tallinna linnavalitsusel plaanis kirikute restaureerimisse investeerida umbes 80 miljonit krooni.


232 astmelisest keerdtrepist üles ronimine võttis torni avamisele tulnud ajakirjanikud, linnaametnikud ja abilinnapea võhmale ka juba 2/3 torni kõrgusel. Õnneks on sellele kõrgusele on paigaldatud ka istmed, et jalgu puhata. Vaateplatvorm ehitati sellele kõrgusele, kus on müürinurkadel näha väikesed tornid ümber suure tornikiivri.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul tõsteti torni valgustavad proz^ektorid kõrgemale, madal rõdupiire libamisi müüridele toetuva tornikiivri servas asendati kõrge piirdega, mis on kaetud traatvõrguga ning rajati laudtee ümber tornikiivri.


Lisaks konkreetsetele vaateplatvormi ehitustöödele vahetati kogu elektrijuhtmestik, paigaldati tuletõrjeandurid ning peitsiti kogu tornikatuse puitsõrestik tulekindlaks. Oleviste kirikutorni trepp korrastati. Sel aastal läksid Oleviste kiriku ehitus- ja restaureerimistööd maksma neli miljonit krooni. Töid teostas OÜ Tarrest Ehitus ja Irbistero AS. Vaateplatvormi projekti koostas OÜ Vana Tallinn.


Oleviste kiriku kogudus lubab kuni oktoobri lõpuni kõiki soovijaid kella 12-16-ni tasuta torni. Kuna ilmastikutingimuste tõttu pole talvisel ajal torni vaateplatvormil viibimine ohutu, on platvorm talvel suletud. Torni pääseb jälle alates järgmise aasta 1. aprillist, mil täispilet hakkab maksma 25 krooni ja sooduspilet 10 krooni.


Uue ning harjumatu kuue on saanud kirikutorni fassaad, mis näeb taas välja elevandiluuvalge. "Keskajal polnud Tallinn sugugi selline hall, nagu meie oleme harjunud nägema - see tekkis tsementkrohvi kasutuselevõtuga 19. sajandil," selgitas kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boriss Dubovik.


"Enne seda kasutati ainult lubivärve, mis andsid vastavalt pigmendile kas valge või elevandiluuvärvi tooni. Oleviste kiriku torni fassaad on saanud nüüd tagasi ajaloolisele originaalile lähedase tooni."

Age Kristel Kartau
Raepress
Märkmed: