Austust ema ja emaduse vastu on tuntud läbi aastatuhandete. Kristliku maailma alusteksti helgeim tegelane on Maarja, ema, kelle poeg sai lunastajaks. Sellepärast pole oluline, et emadepäeva tähistamist alustati Eestis alles möödunud sajandi esimesel veerandil – ema on elu andja ja kaitsja aegade algusest ning jääb selleks, kuni inimkonnal jätkub oidu hinges püsida.
Sel aastal teeb emadepäev meeled eriti hellaks. Oleme koroonaeraldatuses tundnud vaistlikku hirmu, kogenud abitust ja ängi. Taasavanevas tõeluses kujuneb saabuv emadepäev pöördepunktiks, sisendades kindlust, et maailm pole nädalatel, mil karantiinis istusime, kusagile kadunud. Uus kevad pakub ärkamist aga vaid tänu sellele, et meie tublid emad on osanud pered läbi kriisikannatuste tervena lootuste kaldale tuua.
Vaevalt leidub kedagi, kellele ema poleks kunagi öelnud – Ole hea laps! See lihtne soov tundub tänases kalestuvas ja omaenese tarkusesse uppuvas globaalses mullis eriti päevakajaline. Mis võiks olla emadepäeval loomulikum, kui püüda vähemalt sellel pilvitul pühal püsida hea, hoiduda enesekesksest toorutsemisest, kuulujuttude levitamisest, alusetustest süüdistustest, kaasteelistele jala tahapanekust, tujurikkumisest, vägivallast ja vihkamisest. Nii vähe on ju armastuseks vaja!
Austagem emasid, nii neid, kes lahkunud vaikusesse, kui neid, kes päev päeva kõrval muudavad oma laste elu kõigi raskuste kiuste imeliseks!
Vsevolod Jürgenson
Mustamäe Linnaosakogu liige
