Andres Klemet FB
Olin mõni nädal tagasi ühes sümpaatses seltskonnas, kus oli peaasjalikult neid, kes lõpetasid keskkooli nii kuskil 1957. aasta paiku, kes olid sündinud 1938 või 1939. Nii et olin seal õhkkonnas üsna poisike. smile-emotikon Eeskõnelejast arhitekt Ülo Stöör meenutas Nõmme elu, kooliaega. Oli väga energiline ja sõbralik, andis kõikidele, kohalolijatele kätt. Tervist ja õnne talle ka edaspidiseks !
Üks mõte jäi kummitama, mida tahaksin jagada ka Teiega. Esineja rõhutas: "Noored ajaloolased peavad meid lollideks. Aga meie olime noorena õnnelikud , kõik pedagoogid olid heatahtlikud, tegime palju sporti, keegi ei sundinud komsomoli astuma, me ei suitsetanud ega joonud."
Sellega seoses haistan nagu mingit hirmu, et kui kirutakse mingi ajaga seotud nõmedust, tehtaks nagu tolleaegsete noorte generatsiooni maha, pidades neid siis rumalateks. Ma kahtlen, et kas noored ajaloolased ikka nii kangesti sedapidi arvavad. Ja kindlasti ei ei tohiks halval ajal oldud kooliaeg, kas või kõigi lollim vene kroonu väeosa või vangla või näiteks poliitiline õhustik kellegi inimväärikust või headust veel iseenesest kahandada. Isegi mitte halb lastetuba, koondsulaager, pantvangiks olemine. Kui me kirume vene kroonut, siis me ei tee seda ju sajaprotsendiliselt ja ses osas ei tee me ju kõiki sealolnuid maha. Mitte üldsegi. Ja kui kellegi lapsepõlv, noorusaeg või hilisem periood jäi stalinistlikusse perioodi, ei mõista me ju veel vastavat generatsiooni hukka. Ja polegi põhjust. Sageli just pahad ajad on karastavad, ärgitavad tõde otsima. Neil aegadel tuntakse armastust, sõprust ja kõike muud inimlikku. Kitsas olukorras võimenduvad seesmised jõud, ärgitades loovust. Paraku võib see soosida selgeltnägelikkust.
Aga see ei tähenda, et me peaksime halbu aegu esile kutsuma, ma arvan. Samas soosivad raskused ka komplekse, hirme, suitsiidi. Ja isegi need, kes läksid jõledate olukordade keerises sassi või lõpetasid oma elu, pole teistest vähem inimesed ega kaaskodanikest halvemad. Ja ega heaoluühiskondki kedagi iseenesest veel targaks või arusaajaks tee, mida on kinnitanud ka elu ise. Samas ei ole mul "igaval" ja stabiilsel ajal elamise vastu midagi. smile-emotion
Nii et võib -olla on mõnikord asjatu vaev korrutada, et meie ajal oli kõik hästi, et polnud koolikiusamist, dedovtsinat, vaesust, küüditamist, okupatsiooni ja muud.
Kui keegi söendab midagi kommenteerida, siis ma tuletan meelde, et ma ei kirjutanud midagi Ansipist, Rõivasest,.Euroopa Liidust, migratsioonist, praegustest hädadest.
Samas pean nentima, et küllap ka tänapäevased raskused ja ümbritsev rumalus on paljude jaoks olnud karastav, silmi avav ja arendav.
Olin mõni nädal tagasi ühes sümpaatses seltskonnas, FB
Eestlased Eestis | 01 Jul 2015 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
