Olukorrast Rootsis 20. detsembril 2015
Rootsi saabuvate pôgenike ja sisserändajate arv on seoses kasutusele vôetavate piiravate meetmetega vähenenud. Rootsi on otsustanud tagasi saata kôik need, kellel otsest sôjaohtu ei ole. Tulijatele antakse ajutine elamisluba ja pere järele toomiseks on seatud suured piirangud.
Seadus rakendub kôige varem 2016 sügisel, kuid puudutab kôiki neid kes on Rootsi saabunud praegu kuna järjekorrad Sisserännuametis on väga pikad. Tunduvalt keerulisem on lähedaste sisseränne kuna kôigepealt peab taotleja ise saama elamisloa, milleks kulub väga pikk aeg ja ta peab ka tagama oma lähedastele ülalpidamise.
Ajutise elamisloa reform, mis kestab kolm aastat ei laiene üksi saabuvatele lapspôgenikele ja lastega peredele.
Paljud sisserändajad on teinud otsuse oma maale tagasi pöörduda. Näiteks ei ole Iraagist saabunud meestel uute eeskirjade järgi mingit vôimalust oma pere Rootsi järele tuua ja nii valitakse tagasipöördumise tee.
Eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate sundväljasaatmisega vôib olla probleeme ja ette on tulnud rahustite kasutamist, et väljasaadetu lennureis toimuda saaks.
Rootsi Sisserännuamet on väga üle koormatud ja saabujate toimingute menetluse ajaks on pakutud aasta vôi kauemgi.
Üksi saabuvaid lapspôgenikke on oluliselt vähem. Suure osa nendest moodustasid afganistani päritolu noored Iraanist kes olid Iraanis pôgenikustaatuses ilma kodanikuôigusteta kaua elanud ja keda Iraanis ähvardas sôduriks värbamise oht.
Olukord koolides on keeruline. Seaduse järgi peaksid kôik lapsed saama koolis käia kuid puudu on nii ôpetajatest kui klassiruumidest.
Pôgenikevood on môjutanud ka naabrisuhteid Rootsi ja Taani vahel. Rootsi valitsus arutas koguni vôimalust Öresundi silla sulgemiseks milleni siiski ei mindud. Taani pôgenikepoliitika on alati olnud reserveeritum, Rootsi väga avatud pôgenikepoliitika on môjutanud pôgenikevoogusid ka Taanis.
Pôgenikega seotud olukord on kriitiline ka Rootsi politseile. Svenska Dagbladet kirjutab, et politseil ei jää aega ja vôimalust tegeleda varguste, vägivalla, narkokuridegudega ja roolijoodikutega ning muude otsese politseitööga seotud probleemidega kuna nad töötavad piirikontrolliga ja varjupaikades toimuvate rahutuste ja korrarikkumistega. Olukorrast tulenevalt on politsei teinud ettepaneku abi saamiseks tsiviilorganisatsioonidelt ja sôjaväelt.
Pôgenikekriis ei ole möödas kuigi saabujate hulk on vähenenud, ütles peaminister Stefan Löfven Rootsi tv uudistele.
Lee Perner