Ville Arike
EOK peasekretäri helesinine unistus 40 sportlasest Ateenas kipub ebareaalseks
Valikperioodi lõpusirgel tasub kindlalt arvestada vaid normi täitnud sportlastega

Paljude suurvõistluste eel, ajal või järel on eesti ajakirjandust süüdistatud lootuste liigses üleskütmises. Enamasti aitavad sellele kaasa ka sportlased ja spordijuhid.

Paari nädala eest teatas Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär Toomas Tõnise, et tõenäoline Ateenasse sõitvate Eesti sportlaste arv on 40. Eesti Päevaleht kahtleb selles ning pakub, et pigem jääb meie delegatsioon taasiseseisvusaja väikseimaks. See number on seni 33 nelja aasta tagant Sydneyst.

Siinkirjutaja on kaugel pessimismist ning loodab, et eksib. Kuid vastuvaatavast reaalsusest mööda ei saa – valdav osa veel Ateena-piletita Eesti sportlastest peab olümpiale pääsemiseks end suuremal või vähemal määral ületama.

Firmamärk: napid ukse taha jäämised

Kolme päeva eest olid võistlustules vehklejad, napilt jäid välja nii Maarika Võsu kui ka Kaido Kaaberma.







Eesti sportlaste napid ukse taha jäämised on saanud käesoleva olümpiatsükli firmamärgiks. Kindlana näinud pilet tõmmati ära epeenaiskonna nina alt, kõigil kolmel katsevõistlusel jäi vajalikust tulemusest üks koht puudu maadlejal Valeri Nikitinil.

Seoses sellega vähenevad ka Eesti medalilootused tervikuna, sest kõik kahes eelmises lõigus nimetatud on võimelised tõusma heal päeval absoluutsesse tippu.

Kui uks täna lukku löödaks, saaksime olümpiapäevil kaasa elada 26 sportlasele. Peaaegu kindlalt võib lisada veel odaviske EM-hõbeda Andrus Värniku ja judo olümpiapronksi Indrek Pertelsoni. Arv suureneb 28-ni. Iga järgmine sportlane üle selle lisandub juba kas raskelt või väga raskelt. Et jõuda kas või Sydney-delegatsiooni suuruseni, peab normi täitma veel viis sportlast.

“Olümpiale kvalifitseerumise aega pole enam õieti järele jäänud. Tänasel päeval saame tõepoolest arvestada vaid nendega, kel norm täidetud,” tõdes EOK saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju.

Võtame esmalt kuninganna kergejõustiku, siin on kõik korras üheksal sportlasel. Mullu Eesti rekordi 87.83-ni viinud Värnik peab olümpiale minekuks sel suvel jagu saama 77.80-st – kui just loodusõnnetust ei juhtu, siis ta ka saab. Ülejäänutest on potentsiaalseim normitäitja Moonika Aava, kelle viib Ateenasse 56-meetrine odakaar. Mullu suutis Aava üle kolme meetri enam (59.45).

Kõik teised peavad aga kas püstitama isikliku rekordi või kordama seda – seega ennast ületama. Sprinter Argo Golberg täitis 100 meetris küll Eesti rekordi 10,28-ga täpselt ROK-i normi, kuid EOK nõuab kergejõustiklastelt (välja arvatud mitmevõistlejad ja maratonijooksjad) B-normi alistamist ka tänavu.

Ujujaid pääseks Ateenasse praeguse seisuga kolm. Lausa viis–kuus leidub sportlasi, kelle lisandumisele ujumisliit loodab, kuid fakt on see, et seni pole nood mullu ega tänavu normi täita suutnud. Kasvava närvipinge tingimustes ei kuulu ülesanne lihtsate kilda.

Judos võib Pertelsoni olümpiarongilt maha lükata vaid imede kaskaad maikuisel EM-il. Dmitri Budõlini koht näis vahepeal kaunis kindel, ent viimased võistlused lükkasid ta esimeseks joonealuseks. Nüüd peab mulluse EM-i viies mees Budõlin kordama 2001. aasta sama võistluse saavutust ehk võitma pronksmedali. Vastaste ebaedu korral piisab ka viiendast kohast. Ülesanne pole kergete killast.

Kellega arvestatakse? Moodsa viievõistluse Euroopa eksmeister Imre Tiidemann, triatleet Marko Albert, tõstja Andrus Utsar, rannavõrkpallurid Kristjan Kais-Rivo Vesik, tennisistid Maret Ani ja Kaia Kanepi, mitu paatkonda purjetamises eesotsas Maria Veessaare ja Maiki Saaringuga.

Puusaliigese moondava põletikuga võitlev Tiidemann peab heitlema täiesti tervete konkurentide vastu. Parimad olümpiavõimalused avanevad tal ilmselt MM-il, kus jagatakse seni olümpiapiletita sportlaste vahel viimased üheksa kohta.

Abipersonal väheneb kriitilise piirini

Ani ja Kanepi ning Kais-Vesik peavad maailma edetabelis kerkima kõrgemale kui kunagi varem. Purjetamise viimaste aastate tulemused ei sisenda suurt optimismi. Punase joone lähedal pendeldav, kuid praegu sellest allapoole jääv Albert ei saa mitmel vajalikul punktivõistlusel osaleda ning panustab EM-ile ja MM-ile – äsjane EM-i 33. koht paraku vähendas, mitte suurendas lootusi. Utsaril on tõstmise keerulise valikusüsteemi tõttu väga raske võidelda suurema sportlaste arvuga riikide vastu. Tore, kui ükski äsjanimetatutest Ateenasse pääseb.

Kahjuks kuivab kokku ka alade arv, kus meie sportlased on esindatud. Barcelonas 1992 ja Atlantas 1996 oli see number 16 (kui lugeda eraldi aladeks jalgratta treki- ja maanteesõit ning mountain-bike, samuti ka kreeka-rooma ja vabamaadlus), Sydneys 11. Ateenasse on seni võidelnud end vaid seitsme ala sportlased.

Raju teeb kiire arvutuse, et praeguse seisuga saab Ateenasse lähetada maksimaalselt 21 treenerit, meditsiinitöötajat või muud abilist. “See arv kipub jääma kriitilisest piirist allapoole,” muretseb Raju. Iga uue ala lisandudes suureneb arv ühe võrra; kui jõutakse 30 sportlaseni, siis veel kahe võrra.


ROK kardab olümpia ärajäämist

Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsivat võimalust kindlustada end 100 miljoni naelsterlingi (2,4 miljardi krooni) eest Ateena olümpia ärajäämise juhuks.

Mure ehitustööde tempo ja turvalisuseprobleemide pärast on viinud paljud inimesed arvamusele, et olümpiamänge sel suvel ei toimugi. Ajalehe the Times teatel peab ROK läbirääkimisi mängude ärajäämisest tuleneva kahju mingikski korvamiseks.

Samas kahtlevad kindlustuseksperdid, kas mängude alguseni jäänud nii lühikese aja jooksul on ROK-i soovitud suurusega kindlustuskatet võimalik leida. BBC/EPL



Alljärgnevate alade esindajad on täitnud nii Rahvusvahelise Olümpiakomitee kui ka Eesti Olümpiakomitee kõik normid ning võivad võistelda Ateena olümpiamängudel. Mõni koht on sportlasel saadud personaalselt, mõni toodud riigile. Kokku on Eesti sportlased teeninud seni 26 olümpiakohta.


Kergejõustik (9):
• Erki Nool,
• Kristjan Rahnu,
• Indrek Turi (kõik kümnevõistlus),
• Aleksander Tammert,
• Gerd Kanter (mõl. kettaheide),
• Pavel Loskutov (maraton),
• Marko Aleksejev (kõrgushüpe),
• Jane Salumäe (maraton),
• Larissa Netšeporuk (seitsmevõistlus).

Ujumine (3):

• Triin Aljand (50 m vabalt, tema võib koondisest välja lüüa Jana Kolukanova),
• Danil Haustov (100 m vabalt, seoses ROK-i B-normi täitmisega võib osaleda ka 50 ja 200 m distantsil),
• Elina Partõka (100 ja 200 m vabalt, 100 meetris võib tema koha võtta Jana Kolukanova).

Sõudmine (7):

• ühepaat (MM-il teenis olümpiakoha Jüri Jaanson, eeldatavalt võistleb ka Ateenas),
• paarisaeruline kahepaat (olümpiakoha teenisid Igor Kuzmin–Andrei Jämsa, olümpial võivad paadis istuda hoopis Leonid Gulov– Tõnu Endrekson),
• paarisaeruline neljapaat (olümpiakoha teenisid Endrekson, Gulov, Andrei Šilin ja Silver Sonntak,
esimesele MK–etapile minnakse aga koosseisus Jämsa, Kuzmin, Šilin, Oleg Vinogradov).

Judo (1):

• Aleksei Budõlin (kuni 81 kg).

Kreeka–rooma maadlus (1):

• Tarvi Thomberg (kuni 84 kg).

Laskmine (1):

• Andrei Inešin (jahilaskmise kaarrajal, sai rahvusvaheliselt alaliidult wild-card’i).

Jalgrattasport (4):

• 4 meest (maanteesõidus, grupisõit ja 1 sportlane eraldistardis). Nimekirjad lüüakse lukku 30. aprillil. Maailma edetabeli 16.–25. kohal asuvad riigid saavad välja panna 4 ratturit. Eesti asub 20. kohal ning suures ulatuses tõusmine–langemine nii lühikese aja jooksul on võimatu.

Märkmed: