Kuigi juba praegu peab inimene esitama omavalitsusele enda täpsed elukohaandmed, ei ole tuhanded inimesed seda seni teinud. Uuel aastal jõustuvate rahvastikuregistri seaduse muudatustega üritatakse eelmainitud probleemi lahendamiseks juurde luua mõjutusvahendeid, rääkis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Näiteks tõi ta, et inimesed, kelle elukoht on praegu teada kohaliku omavalitsuse täpsusega, jäävad aastanumbri vahetudes aadressist üldse ilma.
"See puudutab suurusjärk 38 000 inimest, kellel on elukohaandmed omavalitsuse täpsusega. See tähendab seda, et elukoht ei ole mitte aadress, vaid see lõppebki ära näiteks Viljandi linn või Tartu vald, et tänavat ega maja ei ole. Uue aasta alguses me kõik sellised aadressid teema tühjaks, mis tähendab, et võtame ka selle omavalitsuse ära ja inimesel ei ole üldse aadressi, tal ei ole ei omavalitsust ega riiki," kommenteeris Pungas.
Kui praegu peab elukoha registreerima 30 päeva jooksul pärast aadressi vahetust, siis uuest aastast peab seda tegema lühema perioodi ehk 14 päeva jooksul. Inimesed, kes ka siis oma elukohta ei registreeri, jäävad ilma elukohaga seotud avalikest teenustest, nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine, aga näiteks on piiratud ka nende osalemine valimistel.
"Näiteks kui nüüd tulevad valimised märtsikuus, siis need inimesed ei saa e-hääletada, sest me ei saa öelda, kus nad elavad ja kes on nende kandidaadid. Kui nad tulevad kohale, siis saab neile elukohateate teha, aga põhimõtteliselt nende valimised on takistatud," lisas Pungas.
Suurimad on elukoha registreerimise probleemid pealinnas ning Tartumaal. Kui Tartu maakonnas on selliseid inimesi 6000 ringis, siis Tartu linnas lisaks 5000. Tartu linnavalitsuse rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistuse juhataja Viivi Varemäe ütles, et Tartus on palju välisüliõpilasi, kes oma elukohaandmeid ei uuenda, aga murekohti on teisigi.
"Põhiline oli, et me küsisime, et kulla inimene, te elate Tartus, kas teil on kirjalik üürileping. On küll, aga omanik ei lubanud kirjutada sisse ja ma ei taha omanikuga tülli minna. See oli põhiline vastus," rääkis Varemäe.
Varemäe lisas, et praeguseks on ära tehtud suur töö, et registri järgi kontakti saada ka nende inimestega, kes riigi eest nö peidus on. Küsimusele, kas e-posti vaatamise kohustuslikukus muutmine oleks nende tööprotsessi kergendanud, vastab Varemäe aga nii: "Kui inimene on andnud oma ametlikuks aadressiks ikkagi selle e-posti aadressi ja ta seda ei vaata, kuidas saab kohus kätte ta seda tegema? Me helistasime läbi umbes 800 isikut ja tänu nüüd sellele isiklikule pöördumisele 74 protsenti nendest isikutest, kellega me vestlesime, on nüüd registreeritud kas Tartu linnas konkreetse aadressiga või siis teise menetlusega, KOV algatusega, nii et nende aadress Tartust ära ei kao."
https://www.err.ee/863013/oma-...
