Reeglina sellel õhtul täiskasvanud väga palju sõna ei võta või vist oleks õigem öelda – sõna ei saa, sest kava juhid ja teadustajad on ka õpilased, tänavu Katariina Jaenes ja Kati Kiilaspea keskkooli 3. klassist. Nemad palusid õhtu alustuseks ka publikul seista, et Kenni Dobson, Emilie Tamtik ja Krista Tamm saaksid kooli lipu pidulikult saali tuua ja ühiselt laulda “Eesti lipp”. Lühikese avapalvuse ütles Krista Tamm, tänades Eesti vabaduse eest ja võimaluse eest Eestit vabalt külastada, samuti võimaluse eest õppida eesti keelt, käia eesti koolis, ning samas elada sõbralikus, külalislahkes ja turvalises Kanadas.
Sõna sai koolikomitee esinaine Elle Rosenberg, kes puudutas mõnd olulist punkti koolide töös ja seoses koolikoori eelseisva reisiga Eestisse noorte laulu-ja tantsupeole “maa ja ilm”.
Seejärel kutsusid teadustajad saali keskele kõik õpilased, et esitada omaloominguõhtuks selgeks õpitud tantsud “Kappari muori”,”Meremeeste valss” ning “Oige ja vasemba”, kõige vanematel oli privileeg tantsida “Tuljakut”. Rahvatantsuõpetaja Ellen Valter lõi ise kavas hoogsalt kaasa ja akordionil saatis tantse sel aastal Ene Migur.
Sõnalise osa juhatas sisse keskkooli 1. klass. Õpilased olid Marianne Pettineni juhatuse järgi valmistunud lühikeseks “jutusaateks”. Õpetaja Pettinen oli saatejuht, kes intervjueeris kuulsaid eestlasi: president Toomas Hendrik Ilvest, suusatajatest olümpiavõitjaid Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu, modell Carmen Kassi ja näitlejatar Mena Suvarit. Ettevalmistuse käigus said kindlasti õpilased teada mitmeid neile uudiseks olevaid fakte ja sama võib öelda ka esinemist kuulanud publiku kohta.
Marielle Voksepa eestvedamisel suutis klass eesti keeles ette kanda põhifaktid selle kohta miks Tallinn kunagi valmis ei saa. Merli Tamtiku juhendatavas Esto 301 klassis õpivad immersiooni-programmi edasijõudnud noored. Nemad tutvustasid oma eesti lemmiklauljaid: Tanel Padarit ja ansamblit “The Sun”, Lennat (Lenna Kuurmaa, endisest “Vanilla Ninja” ansamblist) ja Hendrik Sal-Sallerit. Kes veel kahtles artistide oskustes, sai kuulda ka laulunäiteid.
Keskkooli 2. klass (Mailis Jerkavits) oli omaloominguõhtuks valmistanud eri teemadel kirjandeid, gümnaasiumiklassi õpilased (Kai Kiilaspea) aga esitasid omaloodud kunstmuistendeid ning humoorikaid “sama tähe” lühijutte. Igaüks, kes on proovinud, teab, et pole just kõige lihtsam välja mõelda lugusid, milles kõikidel sõnadel on sama algustäht. Kristjan Naelapea aga esitas kokkuvõtte Eesti kõrgehitistest, teema, mida ta oma klassikaaslastele tutvustas juba sügisel.
Viimasena sai sõna keskkooli 3. klass (Erika Kessa), kelle juhendamisel kogutud mälestuslõike vanavanemate põgenemisest õpilased esitasid. Koolikava üks osa on igas klassis rahvakultuuri ja pärimuse tutvustamine. Selle ettenäitamiseks lõpetas 3. kl. oma etteaste meeleoluka lauluga “Mere pidu”, mille refrääni publik agaralt kaasa laulis. Juurde võiks lisada, et laulu autor on praegune Eesti kõige kuulsam kihnlane Virve Köster, kellele Vabariigi President sellel aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi määras.
Ligi kaks tundi väldanud kavale pani punkti õpilaskoori esinemine Reet Lindau-Voksepa juhatusel ja Charles Kipperi klaverisaatel. Silmas pidades lähenevat Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva esitasid õpilased Ü. Vinteri “Laul põhjamaast” ja K.A. Hermanni “Kungla rahvas”.
Lõppsõnaks ja tänusõnade edasiandmiseks andsid teadustajad mikrofoni
koolijuhataja Silvi Verderi kätte. Meeleolukas kava lõppes ühiselt Eesti
hümni laulmisega.
Kellel polnud võimalust koolikoori esinemist kuulama tulla, saab selleks võimaluse 27. veebruaril Toronto Eesti Seltsi korraldataval EV 93. aastapäeva aktusel Toronto Eesti Majas, kus noored esinevad koos Ööbiku lauljatega.
Koolikoor esitas omaloominguõhtu kava lõpetuseks kaks laulu, mis sobisid hästi Eesti Vabariigi läheneva sünnipäeva märkimiseks „Laul põhjamaast“ ja „Kungla rahvas“. Õpilaskoori juhatas Reet Lindau Voksepp.
Emma Soolepp, Sonja Dobson, Hanna Maripuu, Kenni Dobson ja õp. Marianne Pettinen tutvustasid „jutusaates“ tuntud eestlasi.