Nii kõlas Toronto Eesti Baptisti Koguduse saartekoori esituses Kaljo Raidi laul Hiiumaa poetessi Ilmi Liigi sõnadele traditsioonilisel kodusaarte õhtul eelmisel pühapäeval. Väike tükike maad küll, aga teame kõik, kui tugevasti see saarteinimesi seob. Mõnikord näib isegi, et mida väiksem saar, seda rohkem seal pärit rahvas kokku hoiab.
Pärast pastor J. Puusaagi tervitussõna luges Pühakirja Jonathan Wilbiks (Matt.18:27). Avapalve järel esines saartekoor taas Charles Kipperi klaverisaatel ja juhatusel. Õhtu edasises kavas oli koorilt veel mitmeid vanemaid, eriti saartel tuntud vaimulikke laule.
EV aupeakonsul Laas Leivat tervitas osalenuid humoorikalt nagu hiidlasele kohane. Ta rõhutas, et võime olla uhked oma päritolule, ehkki paljud meist tulevad nendeltsamadelt väikestelt maatükikestelt. Ta avaldas kogudusele tunnustust saarteõhtute korraldamise eest. Noorteansambel (Elli Kipper, Lisa ja Krista Paivel, Alexandra ja Jonathan Wilbiks) laulis Ch. Kipperi klaverisaatel ja M. Wilbiksi juhatusel „Võtkem Jumalale laulda”.
Saarlaste Ühing Torontos esinaine Leida Helde jättis aga seekord ülevaate saarlaste tegemistest tahaplaanile ja tervitas TEBK naisringi 50. juubeliaasta puhul ning ulatas tänu- ja tunnustussõnadega lillekimbu ringi juhatajale Loone Jürimäele. Ehkki naisringi tegevus jääb vahel varjatuks, ei möödu ometi ühtki koosviibimist, õhtusööki ja muud üritust ilma nende kaasabita, ütles L. Helde. Ja muidugi tehakse kõike seda ka juubeliaastal üksmeelselt, heatujuliselt ilma tasu või tänu ootamata.
Hiidlaste Seltsi esimees Edgar Liik ütles, et on juba 20 aastat kodusaarte õhtul viibinud ja tervitusi toonud. Temagi vürtsitas oma sõnavõttu mõnusa hiiu huumoriga ning rõhutas Torontos viibinud EELK Kärdla Koguduse õpetaja Enn Auksmanni sõnadele viidates, et Hiiumaa on siiani üks Eesti kõige turvalisem paik. Ta meenutas ka tähelepanuväärset lugu Emmaste kiriku kellaga, mis tänu Toronto eestlastele hästi tuntud Douglas Wells’ile on maailma meedia tähelepanu alla sattunud. Hr. Liik soovis kogudusele jätkuvat jõudu ja indu.
Naistriolt — Asta Kaups, Aime Hanslep ja Marika Wilbiks — kõlas “Õnnelik selgus”. Marika Wilbiks esines ka soologa „Näe lillekest väljal...”.
Asta Kaups tutvustas ajakirja Usurändur toimetajana selle väljaande saamislugu, arengut ja praegust tegevust. Juba 1944.a. ilmus Rootsis ajakiri Teekäija võõrsil, mis oli Usuränduri eelkäija ja jäi ainsaks sellenimeliseks trükiseks, kujutades seega endast praegu kirjanduslikku rariteeti. Asta luges selle koltunud ajakirja kaanelt osa Evald Männi põgenemisteemalisest luuletusest ning väljendas rõõmu selle üle, et Usurändur praegu ikka veel käib.
J. Puusaag keskendus oma vaimulikus lühisõnumis ülalmainitud Piibli tekstile, öeldes, et sügisel valdavad meid sageli kurvad meeleolud; elutaevas näikse olevat sünge ja pime ning pilved liiguvad madalalt nagu meid ümbritsevas looduseski. Ootamatult võib meid tabada torm, nagu see juhtus jüngritega loetud tekstis. Ehkki samas on öeldud, et Jeesus magas sel ajal, ei tähenda see, nagu kaotanuks Ta kontrolli sündmuste üle. Kui oled Jumalaga kontaktis ja Ta mõnikord ka vaikib, ära tõsta kohe paanikat. Jää stabiilseks ja rahulikuks, sest kui Tema elab su südames, vaikivad elutormid ja saabuvad lahendused nagunii. Tema mõistab sind! Võta see julgustus ja teadmine siit kirikust kaasa, kui lähed elumerele taas purjetama, soovitas pastor.
Kodusaarte õhtu lõppes traditsioonilise koosviibimisega kohvitassi juures kiriku alumises saalis, kus elavalt vesteldi veel pikka aega ja kus Erli Lepik andis edasi Vancouveri Ühendatud Baptistikoguduselt toodud tervitused kõigile saarteõhtul viibinuile.
