Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajevi hiljutine töövisiit Ottawasse ja Calgarysse äratas Kanadas suuremat tähelepanu ja pööras pressi pilgud sellele vähetuntud Kesk-Aasia riigile.

Muuhulgas ilmus 28. juuni National Post'is kolumnist Gerald Oweni sulest Kasahstani-teemaline kirjutis.

Miks on Kasahstan Lääneriikidele tähtis ja pälvib järjest rohkem tähelepanu? Eeskätt muidugi õlivarude, aga ka oma geograafilise asendi tõttu.

Calgarys toimunud kõrgetasemelistel kohtumistel oligi peateemaks Kaspia naftatootmise areng. Ehkki suurem osa sealseist välisinvesteeringuist langeb USAle ja Suurbritanniale, on ka Kanada kompaniid selles riigis tõhusalt esindatud. Teisalt — Kasahstan kujutab endast otsekui puhvertsooni kristlike ja islamimimaade vahel.

Meie, eestlaste jaoks võiks olla tähelepanuvääriv fakt, et pärast NL-i impeeriumi kokkuvarisemist on selles riigis järjest vähenenud vene (ja ka teiste eurooplaste) osakaal. Kui 1991.a. oli Kasahstanis ca 60% venelasi ja 40% kasahhe, siis nüüd on see vahekord nihkunud. Etniliste kasahhide arv on riigis praegu tõusnud 53%-le. Moslemid moodustavad elanikkonnast 47%. Etnilise kogukonna kasvu on saavutatud põhiliselt kahel teel: võimaldades soovijatele emigreerumist läände (mida ka paljud venelased ja sakslased on usinalt kasutanud) ja teiseks on visalt 12-aastase iseseisvusaja vältel juurutatud islamiusku.

Põgus pilk Kasahstani ajaloole

Vanimad andmed Kasahstanist pärinevad IV—III aastatuhandest e.Kr., mil seal tegeldi karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega. 1. sajandil lagunesid hõimuliidud, hakkasid arenema feodaal-patriarhaalsed suhted. Meenutagem siinkohal, et kuulsa Hiina Siiditee üks osa läbis Kasahstani, mis soodustas sealsete linnade arengut. Sellele õitsengule tegid 13. sajandil lõpu mongolite hordid, rajades Kasahstani aladele oma impeeriumi.

Prantsuse kuninga Louis IX missioon luua Volga aladel ja Kesk-Aasias islamivastane koalitsioon jäi tagajärjetuks, kuna mongolid ise pöördusid ka islamiusku.

1730-ndatel hakkas tugevnema Vene mõju, osa Kasahstanist ühendati Venemaaga. Kasahstan sai Venemaale järjest tähtsamaks, pärast punarevolutsiooni liideti Kasahhi alad N. Liiduga. Stalini repressioonid said osaks ka sealsetele haritlastele. Kasahstani elanikkond on traditsiooniliselt koosnenud paljudest erinevatest rahvastest. 9. sajandil elas seal islamimaade üks suuremaid mõtlejaid Al-Farabi. (On huvitav, et tema rajatud raamatukogu eksisteerib siiani Otrari linnas). Al-Farabit võiks isegi pidada multikultuurilisuse isaks. Ta võrdles omaaegseid Kesk-Aasia linnu tikitud linikuga, kus on mitmesuguseid värve, toone ja kujundeid. Erinevad rahvad, segaabielud ja nendest sündinud lapsed; erinevad kultuurid ja traditsioonid kujundasidki Al-Farabi võrdluse kohaselt kokku selle kauni käsitööeseme. „Kui selline linn suureneb ja jaguneb omakorda teisteks linnadeks, kus elanikud segunevad jälle uute rahvakildudega, pole lõpuks enam võimalik võõraid omadest eristada. Kõikide rahvuste erinevad mõtted ja soovid jäävad küll alles, kuid moodustavad terviku,“ tõdes Al-Farabi.

Tänane Kasahstan

Jah, mõneti on Kasahstan selline tänagi. Vaatamata põhielanike, kasahhide arvu suurenemisele, on sellel maal kodu leidnud paljud teised rahvad, nii et seal räägitakse kultuurilisest pluralismist.

Kuigi Kasahstan on praegu iseseisev riik, asuvad tema territooriumil siiani vene tuumarelvad ja Baikonuri kosmodroom. NL-i pärandina tuleb rikkalike looduslike ressurssidega Kasahstanil seista silmitsi oma rüüstatud ja saastatud loodusega.

NL-i kunagine juht Nikita Hrushtshov kannustas Kasahstanis uudismaade loomist kärarikka reklaamikampaania saatel, kuid unustas, et kõrbes siiski vilja kasvatada ei saa. Nii vajus see ettevõtmine mõne aja pärast unustusse, nagu paljud teisedki.

Demokraatia astub Kasahstanis oma esimesi arglikke samme. Ja see pole kerge, sest president Nursultan Nazarbajev, kes on riigi eesotsas 1989. aastast alates, paistab silma oma autokraatlike ja diktaatorlike riigijuhtimise meetoditega. Opositsioon süüdistab teda korruptsioonis ja muudes pahedes. Vastaste ja teisitimõtlejatega õiendatakse arveid kriminaalmenetluste raames. Ka ajakirjanduse suu on seotud.

Presidenti on hakatud nimetama „kullast Nursultaniks“. Tema võimsat tõusu metallitöölisest presidendiks on võrreldud ajalehepoisi saamisega miljonäriks sõna otseses mõttes, sest teda peetakse üheks maailma rikkaimaks meheks, kelle varandust hinnatakse miljarditele dollaritele.

Opositsioon kahtlustab, et tal on hiiglaslikke arveid välispankades, sest tema punutud suhete, teenete ja vastuteenete ämblikuvõrgust sõltuvad nii soodsad erastamisotsused, lepingud kui investeeringud.
12 võimul oldud aastaga on ta pigistanud riigi oma raudsesse haardesse ja kindlustanud endale vankumatu „troonil“ püsimise.

Juhtivatele kohtadele on ta sokutanud oma sugulased ja „ustavad sulased“. Nazarbajev loodab Kasahstanist kujundada n-ö Kesk-Aasia lumeleopardi, kes oleks suunanäitajaks kogu Kesk-Aasia regioonis, ja talle on väga tähtis euraasluse idee. See tähendab, et Kasahstan pole puhtalt ei Aasia ega Euroopa riik ja sellesse mõistesse sobib mahutada ka taaselustunud hõimu- ja klannisuhteid, mis mängivad tähtsat osa riigi poliitikas ja majanduses.

Nazarbajevi initsiatiivil rajati Kasashtsanile uus pealinn Astana, mis asub Hiinale lähemal ja 1000 km kaugusel endisest pealinnast Alma-Atast. Vastuoluline samm, sest uus pealinn on kõigest 130.000 elanikuga Alma-Ata 1,2 miljoni vastu. Vaatlejate arvates on pealinna üleviimise tegelikuks põhjuseks kartus, et Põhja-Kasahstan võiks eralduda ning liituda Vene Föderatsiooniga.

Kasvav majandus

Ehkki Kasahstani majandus jõudis langusega põhja mõni aasta tagasi, on see hakanud tõusma. 2002.a. I poolel oli majanduskasv 14%. Mitmes mõttes on Kasahstan teistest SRÜ maadest enam ja kiiremini arenenud: suurettevõtted on erastatud, naftatööstus pakub soodsaid tulusid välisinvensteeringute näol.

On aga sügav kuristik pealinna ja provintsi elu kvaliteedi vahel. Nii kuulub näiteks Lõuna-Kasahstani oblastis üle poolte peredest väga vaeste hulka. (Vaesuspiir on ca 45 Kanada dollarit). Rikaste arvu hinnatakse riigis vaid 3—5%-le, keskklass puudub üldse.

See ei tähenda, et oleks loobutud tüüpilisest ida mõtteviisist või elustiilist. Ka kõige vaesemad pered korraldavad pillavalt uhkeid pulmi oma järeltulijatele ja kihutavad kasimata teedel liivapilvedes ringi oma Mercedestega.

•••


20. sajand on toonud kaasa mitmete impeeriumide huku (Briti, Austria-Ungari, Nõukogude Liidu jt.). On tekkinud hulgaliselt uusi iseseisvaid riike. Üks sellistest on Kasahstan, samas piirkonnas on lisaks temale veel neli nn. „-stani-riiki“ (Kõrgõzstan, Turkmenistan, Usbekistan ja Tadzhikistan). Iseasi, kas kõik need küllaltki mahajäänud riigikesed on (või kujunevad tulevikus) demokraatiakantsideks ja kuivõrd peaks Lääs sellesse protsessi sekkuma.

Märkmed: