kaader filmist
Emakeelepäeva puhul jättis 14.märtsil Betti Alveri luuleukse irvakile VEMU, Kotkajärve Metsaülikool ja Eesti Õppetöö Keskus Torontos, kes kutsusid nautima hinnatud luuletaja elusaatuse filmipeegeldust interneti avarustes.
Eesti armastatud luuletajast Betti Alverist on valminud juba kolmas dokumentaalfilm. Seekord võttis julguse rindu eesti kirjanik, näitleja, lavastaja, kultuuriloolane ja filmi režissöör Enn Lillemets, kes koos produtsent ( ka operaator, monteerija) Jaan Kolbergi ja toimetaja Viivi Luigega astus tuntud luuleinimese Betti Alveri eluradadel ( 1906-1989 Jõgevast Tartuni).
Tõsielufilmis on Enn Lillemetsa hingestatud mõtisklus loomeinimese Betti Alveri elu keerdkäikudest. Filmi autoril oli isiklik side eesti luuletajaga, kellega ta kohtus esimest korda 1976.a. novembrikuus Betti Alveri 70.sünnipäevapeol Tartu Ülikooli aulas, olles esimese kursuse eesti filoloogia tudeng.Kuna Betti Alver hoidis oma isiksust varjul ja ta tihti ei kohtunud publikuga, siis seekord tuli hinnatud poeet isiklikult kohale.
Mitmeid erilisi kohtumisi meenutades lähendab filmi autor vaatajaid Betti Alveri luulemaailma ja tema kaasaegsetega. Mõnusad jalutuskäigud Toomemäel ja Pühastes ( Alverite maakoht) koos Enn Lillemetsa ja näitleja Saara Nüganeniga avavad Betti Alveri luule motiive argisuse ja vaimsuse poolel. Õhukivi motiiv (1969) luules, mis kätkeb mälu ja südametunnistust, on kantud Alveri abikaasa Heiti Talviku traagilisest saatusest.1945.a. luuletaja Heiti Talvik arreteeriti.Ta suri 1947.aastal Siberis.
Luuletaja Betti Alver kuulus luulerühmitusse Arbujad. Kui poeet Eesti Kirjanike Liidu koosseisust välja arvati 1950.a., siis paljud kirjandustegelased ei soovinud temaga enam suhelda.Kirjandusteadlane Mart Lepik õhutas Alverit uuesti luuletama, leides talle ka tööd kirjandusmuuseumis K.J.Petersoni saksakeelsete tekstide tõlkimiseks.Nad abiellusid 1956.a. Samal aastal taastati ka poeedi kuuluvus kirjanike liidu ridadesse. 1986.a. ilmus poetessi viimane luulekogu ,, Korallid Emajões”, mida ilmestas õnne ja saatuse olemus aegade muutuvas voolus.
Betti Alveril oli eriline side taimede ja loodusega.Oma sügava filosoofilise arusaamaga kirjeldas ta ennast kui kuristikulille kui raudteelille.Ta voolis looduselemendid poeetilisteks kujunditeks.
Ikka meenuvad minutid,
millal
viras vikerkaar
üle vee.
Me seisime raudsel sillal.
Sinu ees oli
raudne tee.
Aeg raputas aardeid mu ette.
Sinu ees oli
raudne tee.
Raudsillal
viskasin vette
ma punakorallidest
kee.
Kõik mu aegade aarded on hallid.
Jumet
pole ka jumalatõel.
Veepõhjast
vaid punakorallid
vahel viravad
Emajõel.
Dokfilm on huvitatult lahendatud, sest ei ole jälgitud kronoloogilist lähenemist luuletaja elule.Filmi vestja Enn Lillemets peatub oma vaimse õpetaja elupaikades Tartus, Pärnus, Pühastes, Jõgeval, jutustades lugusid luuletajast ning tema eakaaslastest kirjandusinimestest. Filmis on ajastu iseloomustamiseks näidatud fotosid ja käsikirju,( loodus)maastikke Betti Alveri luule esitamisel, Ott Kangilaski illustratsioone luulekogule ,, Tähelend” (1966). Filmis esinevad poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat oma meenutuste ja luulevalikuga. Muusikaliseks meelestajaks on kandlemängija Tuule Kann, kes toob filmi sobivaid ja luulega ühendavaid Johann Sebastian Bachi ja Rudolf Tobiase helimotiive.
Tund Betti Alveriga möödus välgukiirusel tema ajatu ja ajaliku poeesiafilmi kütkes. Ekraani vahendusel jätkus videovestlus filmi teemadel VEMU peaarhivaari Piret Noorhani ja kirjandusteadlase Sirje Kiini kaasabil.
Huvitav oli tõdeda, et ühel filmivaatajal oli Torontos oma kodualbumis fotod Betti Alverist kui perekonnasõbrast. Vesteldes selgus, et Sirje Kiini lemmikluuletuste hulka kuulub Betti Alveri ,, Tulipunane vihmavari’’, mida Eesti koolinoored teavad peast ette lugeda. Alveri poeetilist riimilist luulet on raske olnud tõlkida teistesse keeltesse, poeeme on tõlgitud rohkem.
Hingede kriuksudes on luuleuks sulgumas.Meenutuseks viin teid kõiki mõttes Tallinnasse 2019.a üldlaulupeole, kus ühendkooride võimsa lauluna kõlas helilooja Gustav Ernesaksa laul ,, Kuulajale’’ Betti Alveri sõnumiga: ,, Su elus kumiseb kaasa tulevik, minevik, olevik, aegade armas kannel, sina õnnelik, õnnelik, õnnelik!’’ See oli minu ülikooliaastate meelisluuletus Betti Alveri sulest.
Et tuua huvilisteni haaravaid vestlusi ja filme interneti kaudu, on VEMU virtuaalprogrammi võimalik toetada veebilehe kaudu: https://www.canadahelps.org/en...
Lõpetuseks sobivad Betti Alveri ajatud mõtted: ,, Kõike võib tahta, karta ja loota, seda mis tuleb , mitte keegi ei oota…’’
23. aprillil on kavas VEMU tuluõhtu väga huvitava virtuaalse programmiga. Uute kohtumisteni helesinisel ekraanil!
Eda Oja
