Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal parun Pierre de Coubertini eestvedamisel. XXVIII suveolümpiamängud toimuvad taas olümpiamängude kodumaal Kreekas.
Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918, kuid juba 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel võitis eestlane Martin Klein Vene võistkonna koosseisus maadlusajaloo pikimas, 11 tundi ja 40 minutit kestnud matshis hõbemedali. Esmakordselt võttis Eesti osa 1920. aasta Antverpeni olümpiast, võites seal kolm medalit. Eesti Olümpiakomitee loodi 8. detsembril 1923.
Alates 1940. aastast, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991 võistlesid Eesti sportlased N. Liidu koondistes. Eesti Olümpiakomitee jätkas oma vahepeal katkenud tegevust 1989. aastal. Ühtekokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 22 kuld-, 18 hõbe- ja 25 pronksmedalit.