Külalised dr. Vaira Vike-Freiberga ja dr. Ene Ergma

Laupäeval, 5. juunil lõppes kolmepäevane AABSi teadlaste konverents piduliku õhutusöögiga Läti Kultuurikeskuses, millest võtsid aukülalistena osa Läti Vabariigi President ja Eesti Riigikogu esinaine (speaker).

Kui tavaliselt hakatakse toimunut kirjeldama algusest, võtan endale siinkohal vabaduse teha vastupidist ja kirjeldan esmalt just lõpuüritust, mis kujunes AABSi suursündmuseks nii ajaloolises kui kultuuripoliitilises mõttes. Ei toimu ju tavaliselt teaduslikke konverentse üle mere saabunud riigipea osavõtuga, mis andis igal juhul sellele õhtule eriliselt pidulikku hõngu. Kindlasti polnud vähemtähtis ka asjaolu, et Vaira Vike-Freiberga veetis oma kooliaja Torontos ja töötas hiljem professorina Montreali Ülikoolis. Pealegi on ta olnud ka AABSi president ja võtnud sellest organisatsioonist asutajaliikmena aktiivselt osa.

Õhtu teadustajaks oli Avo Kittask, kes tutvustas pealauas istujaid: EV ajutine asjur Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonnast Argo Küünemäe, AABSi administratiiv-sekretär Anita Juberts, AABSi endine president Saulis Suzhiedélis, EV Riigikogu esinaine Ene Ergma, Toronto Ülikooli eesti õppetooli juhataja professor Jüri Kivimäe, Chicago Ülikooli leedu õppetooli juhataja Violeta Kelertas, Läti suursaadik Atis Sjanits, Toronto Ülikooli eesti õppetooli professor Tiina Kirss, AABSi uus president, Briti Columbia Ülikooli professor Thomas Salumets, Läti presidendi abikaasa Imants Freibergs ja lõpuks Läti president Vaira Vike-Freiberga, kelle saabumisel aplodeeriti püsti seistes.

Prof. Salumets pidas traditsioonilise uue presidendi akadeemilise kõne. Ta tänas eelmist presidenti ja juhatust ning AABSi ajakirja toimetajaid. Ta rõhutas AABSi vajadust olla paindlik ja esitas akadeemilisi suunitlusi tulevikuks.

Prof. Kivimäe tutvustas Läti presidenti, kes aukülalisena pidas peokõne, kus ta meenutas oma osavõttu AABSi üritustest selle algaastail, tutvusi kolleegidega ja rõhutas AABSi kui organisatsiooni tähtsust, kus teadlastel on võimalus esitada oma baltialaseid uurimusi. Ta tutvustas ka oma endist õpetajat prof. Endel Tulvingut, kellele ta on siiani tänulik. Freiberga toonitas AABSi olulisust organisatsioonina, mille eesmärk on anda Balti riikide kohta objektiivset ja teaduslikku informatsiooni, mis ühest küljest erines kommunistlikust propagandast ja teisalt ka paljudest subjektiivsetest, paguluses levinud seisukohtadest. AABS võimaldas Baltikumi kohta saada objektiivset informatsiooni, mis oli eriti vajalik taasiseseisvumise aastatel. Oluline on ka suhtlemine ja sõprus kolme riigi teadlaste vahel.

Freiberga ütles, et maailm on nüüd muutunud, me ei ole enam idaeurooplased, vaid põhjaeurooplased. Maailm on muutunud paremaks ja meil on vabadus, oleme Euroopa Liidu liikmed, mis annab stabiilsust meie demokraatiale ja õigussüsteemile, kuna NATO kaitseb ja tagab meile iseseisvust. Freiberga rõhutas, et kuigi ta hindas oma elu ja sõprust kolleegidega Kanadas, kasutas ta võimalust minna Lätisse tagasi, kus ta leidis oma tegevusele õige koha ja on saanud midagi oma sünnimaa heaks saavutada. „Balti riigid pole maailmas eriti tuntud, meie ülesanne on neid tutvustada ja kaitsta, kui neid rünnatakse. Euroopa Liidu liikmetena oleme palju nähtavamad ja NATO liikmetena saame ajaloosündmuste subjektideks. Balti riikidel on palju maailmale õpetada, mitte ainult meie kannatust, vaid ka kultuuririkkust. On meie teha, kuidas me oma ajaloopärandit tutvustame ja kuidas maailm sellest teada saab. Nüüd oleme vabad saavutamaks, mida tahame ja võime teha, mis meile meeldib. Oleme lühikese aja jooksul jõudnud saavutada palju, kuid suudame teha veel rohkem.” Freiberga tänas teadlasi, kes on oma erialaks valinud Baltimaade teemalised uurimused, mis on olnud ka AABSi peamine roll.

Prof. Kirss tänas kõnelejat ja kinkis talle mälestuseks äsjailmunud raamatu „She Who Remembers, Survives”, mida ta toimetas koos Ene Kõressaare ja Marju Lauristiniga.

Järgmisena kõneles EV Riigikogu esinaine, astrofüüsik ja akadeemik dr. Ene Ergma. Ta rääkis, et Moskvas õppides oli ta asutanud balti üliõpilaste klubi, kus samuti loodeti, et Baltimaad saavad vabaks, kuigi selleks lootust ei paistnud olevat. Ta avaldas heameelt Eesti vabaduse üle ja tänas kõiki, kes siinpool selle heaks kaasa aitasid. Prof. Kirss andis kõnelejale tänutäheks eestikeelse raamatu „Mälutunglad”, mis koosneb Toronto eestlaste mälestuslugudest.

Lõppsõna ütles prof. Kivimäe, tänades kõiki abilisi, eriti prof. Kirssi, Dace Veinbergat, Eesti Sihtkapitali, Tartu College'it ja Toronto Ülikooli.

Õhtu muusikalise osa eest hoolitses tenor George Humphrey Chicagost. (Järgneb)

Märkmed: