Toidupoe leivariiulist vaatas otsa tuttav silmapaar, millel külge jäin kui naelutatult. Eks igaühe tähelepanu köidab erinev sõnum, olgu selleks „idandatud rukkiteradega“, eesti lipuvärvid „ehtsa“ leiva märgina või käsitööleiva maalähedasem paberümbris. Mind küll Anton Hansen Tammsaare pilk tolles ootamatus kontekstis külmaks ei jätnud. Pigem pani see endalt küsima, millal ma viimati peenleiba sõin. Vastuseks on, et ammu, kuna me pere on kindlalt rukki-koorikleibade ja sepiku usku. Kuid Tammsaare mõjutas, lausa veenis mind ja ma asetasin ta ostukorvi. Õnnestunud reklaam. Ning loomulikult oli ja on peenleib äärmiselt hea ja eriline leib ning ma sõin seda võib-olla et elus esmakordselt ka pähklivõi ja moosiga! Viimati võis selline kombinatsioon sündida Rooneeme pagari aegadel Torontos. Kusjuures pähklivõi on ka eestimaine, Tartus toodetud Natty nimeline ning talu peenleib, (mida vabalt võidakse hakata Tammsaare leivaks kutsuma) on valminud Pärnamäede pagariäris Reiu külas Pärnu külje all. P.S. Kilepakendi peal, kauni leiva taustal on kirjaniku kordumatud sõnad Tõest ja õigusest: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“


Nii nagu Eestist kaugel mõjub positiivselt, kui keefiripakil on Niguliste kiriku torn (Elwesti Kefir Tallinsky) või salaami on tituleeritud „Estonian sausage“, panevad Eestiski heldima tooted, mis tõstavad meid kuidagi esile (ja kõrvust) suures rahvusvahelises virr-varris. Igas maailmajaos toodetakse erimaitselisi kartulikrõpse rahvaste maitse-eelistuste kohaselt: Aasias näiteks kreveti- ja kalmaari (squid) maitselisi ja Kanadas on aastakümneid olnud kindel näksimise lemmik ketšupimaitselised krõpsud, mida USAs ei leidu. Meie lettidel on sügiseti Rootsi Estrella firma kukeseenemaitselisi krõpse, mis arvatavasti Kanadas suuri laineid ei lööks ja äsja jäi silma suve eri, piiratud koguses „Suvi Läänemere kaldal“ ehk peedi-, tilli- ja hapukooremaitselised kartulikrõpsud. Taffeli nimi pakil kuulub Soome Ahvenamaa firmale, mis on nüüd osa Norra suurkontsern Orklast (mis omab ka Kalevi maiusetootjat) ning antud krõpse toodab Orkla läti filiaal. Tekkis tavalisest suurem huvi päritolumaa suhtes, kuna krõpsude nimest on välja jäänud grammatiliselt oluline artikkel „the“. Nimeks on veidi vildakas „Summer by Baltic Sea“. Huvitav, kas seda müüakse ümber kogu Läänemere ehk üheksas riigis või vaid kolmes Balti riigis. Peedi-, tilli- ja hapukooresõpru jagub siin kõikjal. Parem mõistagi maiustada ehtsa tooraine kui naljakrõpsudega, aga nalja peab ka mõõdukalt saama, pea asi et sõltlaseks ega reklaamiohvriks ei langeks ehk jätkuks alati talurahva tervet, tammsaarelikku mõistust.

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Eestlased Kanadas

TRENDING