Saksa-Eesti Foorumi liikmetele on jaanipäeva tähistamine üks oodatumaid sündmusi. Poolaasta üritused on selleks ajaks peetud, st. ettevõetud töö tehtud, ja nüüd on aeg lihtsalt suvest ja elust rõõmu tunda.

Luisenpark, mida peetakse üheks ilusamaks pargiks Euroopas, annab lõõgastuseks tõesti parimad raamid. Külastajaid ootab ees õitsev botaaniline sümfoonia, kompositsioon 140-st puu- ja 85-st põõsaliigist ning 250.000-st erinevast lillesordist. Alleedel võib kohata toonekurgi, jaanalinde või hanelisi, sel aastaajal muidugi kõik koos oma järelkasvuga. Siin seal hüppavad oravad, vaadates küsivalt otsa, kas külalistel ka midagi neile pakkuda on.

Kui jalad väsivad, võib üürida gondoletta, väikese paadi, ning lasta end sõidutada läbi kauni maastiku. Silm jääb puhkama vesirooside ilul ning uudistada saab nii karpkalade, veekilpkonnade, flamingode, partide jt. elu vabas looduses. Teadmishimulised võivad astuda sisse kasvuhoonetesse ning tutvuda seal troopilise biosfääri ja loomadega. Lastega perekondadele on rajatud park, millele Frankfurdist pärit vennad Siesmayerid aastatel 1892—1903 aluse panid, see on ideaalne väljasõidukoht. Puiestik sai oma nime keiser Wilhelm I tütre, Badeni suurhertsoginna Luise (1838—1923) järgi.

Peale ühist kehakinnitust jutustasid eestlased, miks Eestis peetakse Võidupüha ja miks just Võnnu lahingul oli nii suur tähtsus Maarjamaa iseseisvusele. Kuigi Saksamaal ei tähistata ametlikult jaanipäeva, on Johannis, nagu sakslased seda kutsuvad, siingi kandis tuntud sündmus, millel hea meelega kaasa pidutsetakse.

Märkmed: