Maarja Pärl-Lõhmus
Eesti ühiskonna enesereflektsiooni sulandub üha jõulisemalt Ameerika Ühendriikide presidendi teema.
Aastal 2020 näeme, et valikuga seostatakse nii otseselt kui kaudselt USA, maailma ja tugevalt ka Eesti perspektiive.
http://vabaeestisona.com/index...
Isiklik meenutus aastast 2016, valimispäeval Stanfordi ülikoolis oli hääletus sisse seatud administratsioonihoone II korrusel, nooled läbi kampuse viisid ruumini, milles olid hääletuslauad avatult, polnud kardinate, vaheseinte eraldust.
Sama päeva hilisõhtul Las Vegases nägin propalehtedes lohutust: tulemus polegi tähtis, meile sobib kõik, sest show must go on!
See performance'i mentaliteet oli pigem erandlik, sest järgmisel päeval New Yorgis kuulsin, et eesti pereski olid hääletuspinged, tuttava poeg kolis protesti märgiks kodunt välja.
Anno 2020 käib kampaania nii, et täna näeme New Yorgis tänavate kaupa vineertahvlite paigaldust kaubamajade akende kaitseks.
Samas peegeldavad Eesti kolm lehte – Postimees, Delfi-Eesti Päevaleht, Õhtuleht – USA presidendivalimisi just sellise erinevusega, et nii tulevad esile nende kolme väljaande enda põhierinevused.
1. Postimees
4. oktoobril algas Postimehes kuu aega väldanud USA-teema, selle tõstatas T.H.Ilves.
Ilves: kolmandal novembril tuleb Bideni maalihe, sotsiaalmeedias 4.10.20
"Kõik märgid näitavad, et 3. novembril tuleb Bideni maalihe ehk landslide. Vara kindel olla, kuid kui Trump on isegi GOP bastionis Floridas oluliselt Bidenist maas, siis on ilmselt ka valijameeste kogus toetus oodatust väiksem, tähtsusetust otsevalimistulemusest rääkimata."
7 muutust
* USA huvi ja seotus Euroopaga taastub. Esimesena Trumpi poolt enim põlatud Merkeliga.
* Vägede väljaviimine Euroopast peatatakse.
* NATO positsioon ja väärtus kasvab oluliselt.
* Euroopa Liit saab korraliku saadiku, otsustavalt parandatakse suhteid EL riikidega, eeskätt suurtega. Suhetes pööratakse uus lehekülg.
* Trumpi soosikud Ungari ja Poola ei saa enam senise toetusega arvestada.
* Venemaa viimase viie aasta käitumise tolereerimine lõpeb, mõneks ajaks on oodata suhete halvenemist.
* Türgist ja Saudi Araabiast distantseerutakse." (1)
Postimees on viimasel kuul vahendanud sõnumeid Kehakeeleekspert: kas Joe Bidenil võib mäluga probleeme olla? (Sami Sallinen Soomest), Biden lubab presidendina tuge Balti riikidele (BNS), Biden: Trump on loobunud võitlusest pandeemia vastu (BNS), Biden lubas valimisvõidu korral kõigile tasuta vaktsiini (AFP-BNS),
Hellus või seniilsus: USA presidendiks pürgiv Biden imes rahva ees abikaasa sõrme (Elu24), Eesti peaks hirmul olema (Krister Kivi, Arter), Viirusest väsinud Ameerikas tõuseb tuul (Krister Kivi), Külmavärinad ja süljepiisad Las Vegases (Krister Kivi).
PMs on rohkesti ka üldharivaid teemasid a la Miks USA vabariiklaste värv on punane ja demokraatide oma sinine?, USA presidendivalimised on perekondi tülli ajanud: sa ei ole enam minu ema, jt.
2. Delfi ja Eesti Päevaleht (EPL)
Siim Kallas: Joe Biden ei võida 2.11.2020, Delfi
Joe Biden ei võida Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi, vaid Trump kaotab. Bidenist võib muidugi suure tõenäosusega saada USA president, aga Trumpi kaotus on üksjagu põhimõttelise tähtsusega.
Koduse eliidivastase rinde probleem on, et Trumpi administratsioon pole selle leeri põhijõu – kibestunud valgete tööliste – jaoks tegelikult mitte midagi teinud." (2)
Olev Remsu: Loodame, et Trump kaotab. Siis jääb ka EKREst järgi vaid paha hais 3.11.2020, Eesti Päevaleht
Remsu: Maailm on lolliks läinud. Ehk see lõppeb täna? Ikka imestatakse, et Putinil otsekui puuduks maailmavaade.
Tema aga lõikab kasu just ülemaailmsest peakaotusest. Tema külvabki segadust nii ameeriklaste kui eestlaste seas, nagu ka üle maailma.
Maailmavaadet selleks pole tarvis, piisab vaid KGB eluaastatest. (3)
Remsu loole on kommentaare Facebookis kirjutanud Teet Korsten ja Lii Unt.
Korsten: Lisan, et taolised avaldused on ALATI väga halvad. Saan aru, et paljud tahaks oma Suure Asja huvides meilgi ühiskonda polariseerida, aga see pole hea.
Lii Unt: väga nõme avaldus. Lõhnab vihakõne järele. Miks Eesti Päevaleht arvab, et vihakõne seadus puudutab ainult rahvuslaste väljaütlemisi? Siin on ju ehe näide pimedast vihast, mida publitseerib EPL.
Delfi on viimasel kuul vahendanud ka sõnumitena Võidab Trump, kaotab Eesti (Hannes Rumm), Visalt vastu pidav Donald Trump kinnitab konservatismi vaimset pankrotti (Krister Paris), Päris kodusõda ei saa USAs tulla, aga rängad rahutused on täiesti võimalikud (Mihkel Raud), Demokraadid paistavad närvilised ja vabariiklased enesekindlad (David Satter-USA ajakirjanik), Trump saab oodatust paremaid tulemusi. Ilmselt oli asi ebarealistlike ootuste üleskütmises, ebaõnnestunud küsitlustes (DelfiTV).
3. Õhtuleht
Õhtulehes selliseid otseseid seisukohavõtte pole publitseeritud, üldist protsessi jälgitakse inimese tasandil:
Jaoskonna ette kogunenud Trumpi fännid loodavad üllatusvõitu, kuid kas see sel korral õnnestub? (Greete Kõrvits), USA presidendid on läbi ajaloo oma terviseprobleeme varjanud, Valimismöll USAS! Rahvas valmistub kõige hullemaks, poed on vetsupaberist tühjaks ostetud (Johanna-Kadri Kuusk), Korduda võib 2016. aasta seis, aga tagurpidi (Andreas Kaju), Trump kuulutas end valimiste võtjaks, ent tegelikult on kõik veel lahtine (Ohtuleht.ee).
Anno 2020 on olnud maailm suletud, ära on jäetud Eurovisioon ja ka olümpiamängud, aga USA presidendivalimised on isegi Eesti meediahuvilistele põnev mängumaa, ajalehelugude veebikommentaariumid ulatuvad sadadesse postitustesse ja Facebookis möllavad nii kirjutiste autorid ise kui ka väljaanded laiendavad tekstide mõjuvälja ning leiavad netielanikud teemadel nalja viskamas.
Eesti ajakirjanduses napib huumorit juba mitukümmend aastat, aga tähelepanelikul vaatlusel näemegi, et huumor ja teravus on pigem sotsiaalmeediasse kolinud.
Praegune USA esilolek on huvitaval kombel ka Eesti suurte küsimuste esiletõusu aeg, kus julgemalt sõnastatakse oma maa keerulisemaid valikuid ning nende kontekste.
Me näeme Eesti kasvavat resonantsi USA poliitikaga, kasvavat huvi USA poliitika sisemiste valikute ja otsustuste vastu, ka kasvavat julgust Eestit maailmakonteksti paigutada ja sellisena analüüsida.
Kõige põnevam kaugem tähendus on, et saabubki aeg, kus ühishuvid hajutavad kodueesti ja väliseesti piiri.
Ühiseid maailmaküsimusi ongi vaja erinevates kontekstides peegeldada. Mentaalne piiride hajumine kiirenes anno 2020.
Avatus saab uue tähenduse – saab olla “avatud” ka ilma erilise reisimiseta küllalt paikselt, sest avatuse mentaalne mõõde on tugevnenud.
Arvan, et aktiveeruvad ka juurte otsingud.
Meie paradoks on, et rohkem kui Eesti president mõjutab Eesti elu USA president.
Viited:
1 https://tinyurl.com/y2odcmdz
2 https://tinyurl.com/y2mj8zjg
3 https://tinyurl.com/yye26wgy
Details
Published: November 08 2020
