Pühakoda täitus palvelistega, et märkida 10 aasta möödumist sellest, kui noorest õpetajast Hannes Aasast sai Hamiltoni koguduse hingekarjane. Samuti tähistati sel päeval ka Hamiltoni koguduse 57. aastapäeva ning see pühapäev oli ka Lõikustänupüha.
Jumalateenistusel teenisid peapiiskop dr. Andres Taul, praost Hannes Aasa ja orelil Kara-Lis Coverdale. Jumalateenistus toimus mõlema õpetaja vaheldumisi teenides. Jutlustas peapiiskop, kes oma jutluses selgitas, kuidas saame olla kasulikud, teenides oma kogudust ja Jumalat.
Peale jumalateenistust koguneti kiriku alla saali, kuhu koguduse naisring oli katnud maitsva külmlaua. Samuti oli ka saal pidulikult kaunistatud. Peale peapiiskopi söögipalvet asuti nautima hoolsate perenaiste poolt valmistatud toitu. Kui keha oli kinnitatud, sai sõna koguduse nõukogu liige Jaan Pallop, kes meenutas praost Aasa 10-aastast tegevust Hamiltoni koguduses. Koguduse esimees Härnald Toomsalu andis praost Aasale üle kingitusümbriku. Sõna sai ka Hamiltoni Lutheran Council’i esimees Don Swiston, kes samuti meenutas oma kokkupuuteid praost Aasaga.
Kirjaliku tervituse ja õnnesoovid oli saatnud Läti koguduse esimees.
u.
Alljärgnevalt refereering Jaan Pallopi pikast ja sisukast kõnest.
Kümme aastat tagasi oli Hamiltoni Esimene Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kogudus raskes olukorras — eelneva 20 aasta hingekarjane Tõnis Nõmmik loobus oma õpetaja ametist, asudes kodumaale. Kätte olid jõudnud ka liikmeskonna vananemis- ja kahanemisaastad. Paljud noored, kellest oleks olnud kogudusele järelkasvu, olid õppe- ja töövõimaluste tõttu Hamiltonist lahkunud. Elukalliduse tõus koos koguduse rahalise sissetuleku langusega tekitas kulude katmise probleeme; kogudusel ei olnud suurt pakkuda, millega meelitada ligi uut õpetajat.
Kuid täna ollakse siiralt tänulikud Jumalale, et Ta saatis pastor Hannes Aasa; oli lausa imetegu, et õpetajaks saadi värskelt usuteaduse magistrikraadiga lõpetanud vaimulik oma eestlaskonnast.
Kus me ilma sinuta praegu oleks, küsis kõneleja, jätkates, et täna, pühitsedes sinu 10. ametijuubelit, tunnustame ja hindame kõike, mida oled koguduse ja ühiskonna heaks teinud. Ta märkis, et see pole olnud sugugi alati kerge töö.
Kõneleja iseloomustas õp. Aasat kui rahulikku, leplikku, tasakaalukat ja positiivse vaatevinkliga inimest, kes on päris loodud hingekarjase kohale. Tal on olnud harmooniline koostöö nõukogu ja naisringiga, Läti pastori ja kogudusega ning Hamiltoni organisatsioonidega. Ta saab hästi hakkama inimestega igast vanusegrupist; talle on väga meeldiv lastega tegelemine.
J. Pallop märkis ka õp. Aasa vahepealset töökohavahetust Eesti õp. Jaanus Jalakaga; Eestis olles õppis õp. Aasa paremini tundma oma juuri, eesti kirikut, maa ja rahva olukorda. Ta tõstis esile ka pastori head lauluhäält, mainides, et tema muusikaanne, eriti veel koostöös kohaliku virtuoosi Kara-Lisiga, on andnud jumalateenistustele ja koosviibimistele väga kauni ilme.
Ta on toonud koguduse elu-olusse ka üsna palju uuendusi. Tegevuskava on mitmeti paisunud; Hannes Aasa on viinud sisse mitmeid uusi üritusi. Kõneleja avaldas kiitust õpetajale tema tugeva töö eest ka väljaspool koguduse raame Hamiltoni eestlaskonnas, olles algatanud ja viinud läbi mitmeid huvipakkuvaid ettevõtmisi. Väga elustavad on olnud organisatsioonide vastuvõtmised Eestist; on majutatud ja toitlustatud Eesti jalgratturite meeskonda ja misjonikoori. Hannes Aasa käsi on olnud mängus ka Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoori taastamises.
Kokkuvõttes ütles Jaan Pallop, et oleme uhked, õnnelikud ja Taevaisale tänulikud, et leidsime oma perest vaimuliku juhi, kes on meelekindel, pühendunud ja väsimatu. Pastor Hannese ajajärk on olnud edukam kui keegi oleks julgenud ette ennustada, ja selles on suures osas tänuväärt meie „mitte enam nii uus“ õpetaja ise.