Nädala portree

Õp. Hannes Aasa tõi eelmisel nädalal Eesti Elu toimetusse külalise kodumaalt — noore naiskirikuõpetaja Kaisa Kirikali (30), kes oli siinmail, et tutvuda Kanada eesti luterikiriku tegevusega.

Õp. Kaisa Kirikali kodukogudusi on kaks: ta on õpetaja Läänemaal Nõva ja Noarootsi kogudustes. Lisaks töötab ta ka Tallinnas Eesti Kirikute Nõukogus, kus vastutab haridus- ja meediavaldkonna eest.

Kaisa tee kirikuõpetajaks kulges nii, et esmalt läks ta peale keskkooli õppima matemaatikat ja füüsikat, kuid leidis üsna pea, et see pole tema jaoks sobiv ala. Ta astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetamise järel siirdus edasi Tallinnasse Pastoraalseminari. Kirikutööl oli ta juba alates 2002. aastast, õpetajaks ordineeriti 2006.a. Sellest ajast peale ongi ta töötanud nimetatud kahes koguduses.

Naiskirikuõpetaja pole aga Eestis mingi haruldus: Kaisa sõnul on neid kodumaal luterlikus kirikus tänapäeval kõigist õpetajatest umbes 1/5.

Teda võeti tööle siirdudes igati hästi vastu: Nõval polnud pikka aega oma õpetajat olnudki, käisid hooldeõpetajad. Tegemist on vana Rootsi piirkonnaga, kust omal ajal palju rootslasi lahkus. Suvel elavneb sealne elu märgatavalt: saabub palju suveelanikke Rootsist, kes näiteks vanu maju tagasi saanud ja need suvekodudeks rajanud. Piirkond on populaarne ka eestlaste endi seas, nii et suvine elu ei ole seal sugugi sama mis talveperioodil. Eks siis leidu ka kirikuskäijaid rohkem — turistide ja suvitajate seast. Kohalikud aga suvel eriti palju kirikus ei käi, kuna siis ollakse hõivatud aiatööde ja majapidamisega.

Nii Nõva kui Noarootsi, mis asuvad teineteisest 30 km kaugusel, on väikesed vallad, mõlemas on üks kool. Keskkooli peavad noored minema mujale, tavaliselt minnakse Haapsallu, aga ka Tallinna. Ja ega noored eriti kodukohta tagasi tule, kuna seal puuduvad töövõimalused. Nii ongi pensionäride osakaal aastaringsete elanike seas suur.

Ka Kaisa Kirikal ise ei ela kohapeal aastaringselt, vaid sõidab iga nädal kohale Tallinna lähistelt. Nõva koguduse maja pole nimelt ehitatud talvekindlaks, kuigi ta ühe talve seal siiski elas. Pärit on ta ise Virumaalt.

Lisaks on Kaisa õpetanud Nõva koolis eetikat ja Noarootsis teeb ka praegu leerikooli. Seepärast on Noarootsis kirikuga seotud ka noortetöö, Nõval aga mitte.

Veel on Kaisa seotud projektiga Teeliste kirikud, millest ta ka hiljuti Pereraadios kõneles. See projekt kaardistab kõik pühakojad, mis on valmis suvel oma uksed kõikidele huvilistele avama; samuti pakub külastajaile tasuta või soodsaid ööbimisvõimalusi kirikute piirkonnas.

Kanadasse sattus õp. Kaisa Kirikal õp. Hannes Aasa kutsel. Sidemed on juba alates 2007. aasast, kui Hamiltoni eesti kogudus oli korjanud raha, et üht kodumaa kogudust aidata. Õp. Aasale anti voli leida see kogudus, kuhu annetused suunata. Misjonikeskuse korraldatud suveseminari kaudu sattuski ta Nõva kogudusse.

Kaisa saabus Kanadasse aprilli lõpus, kuigi pidi tulema juba kaks nädalat varem ning osalema ka Floridas toimunud kirikukonverentsil, kuhu aga Islandi tuhapilvede tõttu ei pääsenud. Lisaks Kanada eesti koguduste külastamisele ja jumalateenistuste pidamisele — Hamiltonis, Kitcheneris, Londonis, Sault Ste. Marie’s — on ta selle reisi jooksul käinud ka USA-s Rochesteris ja Buffalos. Toronto kogudustega tutvumine seisis meie intervjuu ajal alles ees. Küll aga käis ta jumalasõna viimas Ehatarre, kus eriti liigutavalt mõjusid sealsete elanike südamest saadetud tervitused kodumaale ja oma kodukohtadesse. Kõikide koguduste liikmed tunduvad Kaisale väga avatud ja tal on olnud suur rõõm nendega kohtuda.

Meie vestluse päeval oli ta külastanud Torontos CN Tower’it, käidud on mitmetes muuseumides, üks neist Hamiltonis asuv lennundusmuuseum, mis noorele naisterahvale väga huvi pakkus. Ka Seedriorul talgutöödel sai käidud. Suurlinnad Kaisat eriti ei tõmba, küll aga loodus, mis Kanadas eriti suurt avastamisrõõmu pakub ja mida on saanud nautida siinsetel pikkadel autosõitudel.

Selle loo ilmumise ajaks peaks Kaisa olema juba tagasi kodumaal. Jõudu talle edasistes tegemistes!

Märkmed: