17. oktoobril tähistas Peetri kogudus oma aastapäeva, lõikustänupüha ja õnnistas õp. Ants Toominga E.E.L.K. Kanada konsistooriumi vikaarõpetajaks. Teenisid praost Tiit Tralla ja õp. dr. Andres Taul, orelil dr. Roman Toi, muusikalises osas oli kaastegev naisansambel „Helin“ Margit Viia-Maiste juhatusel.

Pärast seda, kui uus õpetaja lubas täita oma ees seisvaid kohustusi, anti talle E.E.L.K. peapiiskopi Udo Petersoo allkirjaga tunnistus, mis annab õiguse töötada konsistooriumi piirkonda kuuluvates Kanada eesti kogudustes. Ansambel „Helin“ laulis ühe J. Aaviku laulu ja F. Schuberti „Püha“ imetlusväärselt heliseva tämbri, tonaalsuse ja dünaamikaga. Järgnes veel kolmas laul.

Õp. Tooming lähtus oma jutluses tänase maailma kosmopoliitilisest pildist. Maailm on justnagu ehitamas üht uut suurt Paabeli torni, kuid inimene jääb siiski endiseks oma saamahimu ja kadedusega Ta on unustanud tänulikkuse ja pööranud Jumalale selja.

Puudutades lõikustänupüha temaatikat meenutas õpetaja vana laste ringmängu laulu „Me lähme rukist lõikama“ ja rõhutas vilja tähtsust kunagises külaühiskonnas. Kuid maisest viljast palju tähtsam on hinge kogutud kapital.

Ehkki Jumalariik on maailmas mõnes mõttes muutunud väikeseks, on ta teisalt ometi küllalt suur, et sinna jõuaks kaasinimest abistav käsi. Sama kehtib ka iga konkreetse koguduse kohta.

Jumalateenistuse järel; koguneti kiriku alumisse saali, kus lauad olid kaetud naisringi poolt kogudusele kingitud uhiuute linadega.
Koosviibimisel laulis Krista Käis-Prial kolm shoti-iiri rahvameloodiat, klaveril saatis Margit Viia-Maiste. Dr. Roman Toi juhatus rahva ühislaule.

Seejärel kõneles õp. Tooming kiriku olukorrast kodumaal. Ta märkis, et peale sõda olid suured raskused, paljud kirikud jäid ilma pastoriteta, mistõttu kogudused kannatasid.

1988. a. algas tohutu juurdekasv ja tung kirikute poole, tihti siiski mitte usulistel põhjustel. Vanemaealistel õpetajatel oli raske tänaseid noori mõista, kontaktid jäid nõrgaks. Viimased 15 aastat on aga kõigele vaatamata olnud suure kasvu ajaks. Käsil on lagunevate kirikute korrastamine; kirikud on saanud suuri toetusi välisriikidest, kõige enam Saksa luterikirikult. Tänaseks on kogudustesse jäänud püsima need, kes vajavad kristlikku osadust. On väga hea vaimulike kaader.

1991. a. asutati Tartu Ülikooli juurde usuteaduskond, kuid ka Usuteaduslik Instituut jäi püsima — need kaks täiendavad teineteist. Nende kõrval on veel pastoraalseminar neile, kes tahavad saada vaimulikeks. Seal on nüüdseks kaheksa gruppi välja koolitatud.

Kirik seisab ka teatud muudatuste ees. Valimisele tulevad koguduste juhatused neljaks aastaks. Ees on uue peapiiskopi valimine, sellele ametikohale kandideerivad Tiit Salumäe, Andres Põder, Gustav Piir ja Joel Luhamets, kes kõik on Peetri kogudusele tuttavad.

Viimasel ajal on Eestis alanud usuvastane kampaania — väidetakse, et Eesti ühiskond vajab ateistlikku kihutustööd. Kirik on seisukohal, et ajakirjanduse veergudel pole mõtet selle üle vaielda, selleks on kantsel.

Lõpuks tänas koguduse esimees Jaan Kruus naisringi ja abilisi, kes olid korraldanud rikkaliku kohvilaua, samuti avaldas ta tänu esinejatele.

Märkmed: