Nädalalõpu kava on enamasti üsna tihe. Sel aastal oli üheks peamiseks punktiks olemasoleva õppekava täiendamine ja korrigeerimine. Vaadati läbi, millist lisamaterjali klassides saab kasutada ja milliseid õpikuid/töövihikuid on veel vaja tellida. Samuti arutati võimalikku tunniplaani muutmist keskkooli/gümnaasiumi osas, et pakkuda lastele mitmekesisemat õpet ja tunde paremini ära kasutada, kui on vaja teha ettevalmistusi suuremateks tervet ühiskonda puudutavateks üritusteks.
Lasteaed on plaaninud nn õppekeskuse korraldamist ühte klassiruumi. Lasteaia juhatajaga koos arutati, kuidas saaks keskust siduda koolide tööga.
Arutati ka, kuidas muuta Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamist lastesõbralikumaks. Praeguste plaanide kohaselt korraldatakse selleks kõikide kooliastmete ja ehk ka lasteaiaga koos laupäeval, 25. veebruaril Eesti Majas päevakohane lühike aktus, õpilaste eeskava ja hilisema (rahva)peoga, mis muidugi on mõeldud, et sellest saaks osa terve siinne ühikond.
Loomulikult on õppepäevadel arutlusel ka päevaprobleemid. Et koolide ja õpilaste käekäik on õpetajatele tähtis, paistab välja kasvõi sellest, et küsimuste arutelu jätkub ka hingetõmbehetkedel, lõuna- ja õhtusöögilauas.
Vaimu värskendamiseks oli soovijatel võimalik teha lühike ratsutamisretk ümbruskonnas ja päeva lõpetamiseks vaadati üht uuemat Eestis valminud filmi.
Õpetajate ühine arvamus on, et selline vabamas õhkkonnas aktiivne „ajuraju” toob välja uusi ideid ja mõtteid, mis akadeemilisema koosoleku raames jääksid ehk erinevatel põhjustel esitamata. Kohalolijad said üritusest kasu — ega muidu poleks juba küsitud uue õppeaasta nõupäevade kohta.