2. mail möödub aasta Kanada poliitilist maastikku kõigutanud föderaalvalimistest, mille tulemusena tuli liberaalidel loovutada ametliku opositsioonipartei staatus uusdemokaatidele (NDP). Paljutõotavalt alanud NDP tähelennu katkestas vaid mõned kuud hiljem nende juhi Jack Laytoni lahkumine elavate maalt. Jääb mulje, et kumbki partei pole siiani suutnud nendest löökidest õieti toibuda. Aga aeg ei oota...
Mõlemad parteid said endale 2011. a ajutised juhid – liberaalid valimiskaotuse järel Bob Rae ja NDP Laytoni haiguse ajal Nycole Turmel’i.
NDP valmistub uue juhi valimiseks
NDP valib oma alalise juhi 24. märtsil, milleks valmistutakse praegu intensiivselt. Nõusoleku kandideerida partei juhi kohale on juba andnud Paul Dewar. Läinud nädal tõi talle rõõmustava uudise – NDP kogenud veteran-poliitik Charlie Angus lubab Dewar’i tema pürgimustes igati toetada. Vastutasuks lubab Dewar Angusest teha oma asetäitja. Viimane oskab tõstatada ja avalikkusele mõjuvalt serveerida konservatiivide valitsusele ebamugavaid probleeme. Aga kõigepealt tuleb muidugi Dewar’il endal parteisisesed valimised võita, ta on vaid üks kaheksast kandidaadist.
Et NDP võitis suure hulga saadikukohti Quebecis, arvavad paljud uusdemokraadid, et parim valik nende partei juhi kohale oleks sealt pärit Thomas Mulcair. Tema suudaks ehk ehitada ühendava silla isepäise Quebeci provintsi ja ülejäänud Kanada vahele. Kandideerida on lubanud ka parlamendiliikmed Peggy Nash, Romeo Saganash, Nathan Cullen, Martin Singh, Niki Ashton, samuti NDP endine president ja partei strateeg Brian Topp. Kuluaarides kaalutakse praegu hoolega iga kandidaadi plusse ja miinuseid.
Liberaalid ristteel
Eelmisel nädalavahetusel pöördus meedia tähelepanu Liberaalse Partei Ottawas toimunud konverentsile, kus seati sihte ja valiti president. Liberaalidel on piltlikult kaks valikut: jätkuv varjusurm või elluvirgumine. Nende languses on olnud suured “teened” partei kahel viimase juhil – Stéphane Dion’il ja Michael Ignatieff’il. Kõigest 18,9%-line valijate toetus oli liberaalidele valus kogemus. Partei normaalset funktsioneerimist pärsib samuti nende rahaline seis – nad on ilma jäänud oma sponsorite toetustest ja peatselt võivad kaduda ka subsiidiumid.
14. jaan. Montreali ajaleht The Gazette nentis juhtkirjas, et liberaalid peaksid keskenduma oma maine tõstmise huvides sotsiaalsfäärile ja infrastruktuurile. Ekspeaminister Paul Martin näeb partei prioriteeti tasakaalu loomises finants- ja sotsiaalpoliitika vahel. Äsjasel kokkutulekul domineerisid aga niisugused teemad nagu marihuaana legaliseerimine ja suhtumine Briti monarhiasse.
Bob Rae – liberaalide järgmine juht?
12. jaanuaril toimunud parteisisesel kohtumisel kinnitas Rae: “Ma naudin oma praegust staatust, mulle meeldib olla vahepealne (interim) juht, mul pole sellest kaugemale ulatuvaid plaane.“ Paljud kolumnistid lugesid Rae kõnest välja aga vastupidist. CBC vaatleja Meagan Fitzpatrick’u hinnangul pööras Rae selles kõnes ebaharilikult palju tähelepanu oma isiklikele saavutustele viimase aasta jooksul. Kõne kujutas endast tõelist narratiivi; selle lõpus pakkus ta partei altarile nii oma talente kui ka iseennast.
Ajalehe Globe and Mail kolumnist Jeffrey Simpson väljendab veendumust, et Bob Rae omandab Liberaalse Partei juhi staatuse (14.01.12). Ka QMI uudisteagentuuri kolumnist Warren Kinsella väidab, et Rae soovib oma ajutise juhi staatuse vahetada alalise vastu. Pole kahtlust, Rae on kompetentne, hea veenmisoskusega, kiire reaktsiooni ja suurte kogemustega poliitik. Kas see on aga küllaldane pagas? Kinsella on märganud, et liberaalidest parteikaaslased vaatavad Raele kui “turistile”, nad umbusaldavad teda, kuna Rae on nende jaoks ikka veel NDP-lane. (Olgu meenutatud, et Bob Rae oli Ontario NDP juhina aastatel 1990-1995 provintsi peaminister.) Kinsella arvates vajaksid liberaalid hädasti nooremaid nägusid ja värsket verd. Ehkki paljud vaatavad lootusrikkalt Justin Trudeau ja Ontario peaministri Dalton McGuinty suunas, on mõlemad kategooriliselt eitanud soovi kandideerida partei juhi kohale.
Konverentsil aset leidnud partei presidendi valimine pakkus üllatuse. Ehkki kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peeti suurte kogemustega poliitikut, Kanada kunagist asepeaministrit Sheila Copps’i, eelistasid osalenud temast nooremat Mike Crawley’t.
Tulekul on uus partei?
Endine konservatiivide valitsuse kabinetiminister Stockwell Day ennustab, et on tulemas uus partei nimega [i]The Liberal Democrat Party (CBC, 13.01.12) ehk teisisõnu – liberaalid ühinevad NDP-ga. Selliseid ennustusi on ka varem kõlanud, sh endiselt liberaalist peaministrilt Jean Chrétien’ilt.
Day on veendunud, et kumbki partei pole võimeline üksinda opositsioonis tulemusrikkalt tegutsema, mistõttu oleks ainsaks lahenduseks nende ühinemine. See pole aga nii lihtne, sest mõlemas parteis on neid, kes seisavad otsustavalt ühinemise vastu. Liberaalidel näib ka olevat vimm NDP vastu seoses mulluse valimiskaotusega.
Day meenutab oma artiklis Kanada Alliansi ühinemist konservatiividega. See liitumine on tulnud konservatiividele kasuks ja viinud neid enamusvalitsuse saavutamiseni. Ka NDP moodustus ju omal ajal erinevate parteide kokkusulamise tulemusena.
Kuigi Day väidab, et ta ei propageeri liberaalide ja NDP ühinemist, arvab ta, et see akt muudaks selgepiirilisemaks Kanada poliitilise atmosfääri ning teeks ka valijate elu lihtsamaks. Elame-näeme! Poliitikas on ju kõik manöövrid võimalikud.
Opositsioon valikute ees (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
On tõesti tobedus et liberaalid on kõik oma paremad võimalused maha mänginud lollide juhtide pärast keda nad ise endale valisi. Kas saavadki veel jalgu endale alla? Nad võiks nad minu meelest tõesti NDPga leivad ühte kapi panna.
Arvamus
TRENDING
