Kui SL Õhtuleht Kloostri külla osaühingu Migmaster töötandrile jõuab, on naised-mehed igaüks juba 20-30 rookahlu kuhilasse tõstnud. Puka (kahlu tegemise abivahend) vahele roogu asetav Ella ütleb, et alustas varahommikul ning pärastlõunaks on 26 kahlu valmis.
Täpselt 62sentimeetrise läbimõõduga kahlu valmistamise eest teenib naine 1 krooni ja 50 senti. Firma müüb selle maha aga juba 35 krooniga. Katuseruutmeetrisse läheb näiteks umbes 12 rookahlu ehk 420 krooni eest kallist materjali. Valmiskatuse hind on aga 600 krooni ruutmeeter ehk tegu on vist kõige kallima katusekattega üldse.
«39 krooni on niisiis teenitud,» arvutab invaliidist Ella virila naeratusega päevapalga kokku. Ja ütleb, et kui töötajad hakkasid närusele teenistusele lisa küsima, vastas tööandja igasuguse põhjenduseta: «Ei saa!»
Paljakäsi lageda taeva all
«Töötame 17. märtsist õues. Hommikust õhtuni paljakäsi, sest kinnastega ei saa roogu puhtaks. Lõunapaus on küll ette nähtud, aga... Meil on tükitöö. Mida rohkem rabame, seda rohkem teenime,» sõnab koos abikaasaga kaht lapselast kasvatav naine.
Ella selgitab rookogujate tööd - osa inimesi niidab seda masinaga Matsalu lahelt, ülejäänud aga puhastavad roo ning seovad kahlu.
Kuigi naine on enda sõnul ametlikult õpipoisina ametis, ei tähenda see tegelikult midagi - Migmaster pole teda ega kolleege ametlikult tööle vormistanud. Sestap pole rookogujatel ka haigekassakaarti ega muid sotsiaalseid tagatisi. Põhimõtteliselt võib firma üks omanik, dressipluusis German Dumtšenko neile ümbrikupalga ka maksmata jätta, sest ükski dokument teda selleks ei kohusta.
«Mis hea pärast ma talle siin üldse tööd teen? Aga 700-800 krooni, mis ma invaliidsuspensionile lisaks teenin, on ka midagi,» arutleb Ella, lubades kuu aja pärast «kahtlasest ettevõttest» siiski lahkuda. Samas on ta kuulnud, et Saaremaal makstavat temasugusele ainult 60 senti kahlu eest.
Ella ohkab, et on raske tööga juba reuma saanud ja käed krobeliseks-praguliseks töötanud.
«See on eravaldus! Kaduge minema!»
Kohalikud räägivad, kuidas mullu sügisel Lihula vallavanemaks saanud kunagine riigikukutaja Tiit Madisson lubanud ametisse tõustes esimese asjana uusi töökohti looma hakata. Nii tuligi jaanuaris valda Narva firma Migmaster, mis väidetavalt müüb katuseroogu nii Taani, Inglismaale kui ka Hollandisse.
Ellaga vestleja juurde tõttab varsti aga töödejuhataja Nade?da ning käsib võõrastel firma maa-alalt kohe lahkuda. «Mina ei tea midagi. Rääkige ülemustega,» hüüab ta kõigile küsimustele vastuseks.
Varsti on kohal ka mullu novembris Lääne-Virumaa äriregistrisse kantud, Krediidiinfo andmeil muuhulgas reklaami, kinnisvaravahenduse ja õmblustööga tegeleva Migmasteri üks omanik Dumtšenko.
«Miks te küllatulekut kellegagi kokku ei leppinud? Teil pole mingit õigust siin viibida,» teatab umbkeelne venelane.
Päev pärast SL Õhtulehe külaskäiku kogunud Dumtšenko töötajad kokku ning lubanud hakata kiirkorras töölepinguid sõlmima. Lepinguta töötajatel kästi aga pärijatele öelda, et nad on kõigest õpipoisid. Ka hankis Dumtšenko roosidujatele tuulevarjuks ühe putka.
Läänemaa maksuamet ütleb, et neil pole Migmasteriga kokkupuudet olnud, kuid nüüd lubati firmat kontrollima minna.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütleb, et igal juhul peab töötajale täistööaja puhul maksma vähemalt miinimumpalka (see on praegu 2160 krooni). «Näib, et neil on teisigi tööõigusalaseid rikkumisi hingel,» märgib jurist. Tema sõnul saab töötervishoiu- ja -ohutusnõuete rikkumise eest karistada väärteomenetluse algatamisega. «Trahvida aga tööandjat selle eest, et tööleping on kirjalikult sõlmimata, kahjuks ei saa. Iseenesest on ka suuline kokkulepe tööleping, aga siis peab ettevõtja ikkagi inimestele sotsiaalsed garantiid tagama: maksma nende eest sotsiaalmaksu ja andma haigekassakaardi,» selgitab Siitam.
Orjapidamine Läänemaa moodi SL ÕL
Eestlased Eestis | 31 Mar 2003 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
