Ehkki algul näis, et ajalooline New Orleansi linn on kõige hullemast pääsenud, osutus see lootus petlikuks. Nende ridade kirjutamise ajal, kolmapäeva hilisõhtul on olukord seal märksa hullem kui esmaspäeval, mistõttu Louisiana kuberner Kathleen Blanco andis korralduse veel linna jäänud inimeste evakueerimiseks.
Neljapäeva hommikul peatati aga evakueerimine tulevahetuse puhkemise tõttu.
Tammides, mis lahutavad New Orleansi Pontchartraini järvest, laius kolmapäeval endiselt kaks hiigeltühikut, kuhu kopteritelt loobiti liivakotte ja raudbetoonplokke.
Õigesti tegid need ca miljon inimest, kes tormi eel New Orleansist ja lähikonnast lahkusid.
Ohvrite arvu ei oska täna keegi öelda, mõnedel andmetel küünib see tuhandetesse. Praegu on prioriteediks päästa need, kes elavad ja tunnevad puudust kõige hädavajalikumast — toidust, joogiveest, elektrist, pesemisvõimalusest jne.
Olukord on hull ka Mississippi osariigis, mille mitmed külad ja linnad meenutavad 1945. a. purukspommitatud Hiroshimat.
Katastroofipiirkonda olid neljapäeval teel sõjaväelased ja päästemeeskonnad transpordivahendite ja muu vajalikuga.
David Brooks tõdeb New York Times’i 1. septembri juhtkirjas, et orkaanid tulevad kahe lainena — esmalt vihma- ja siis humanitaartormina. Viimased põhjustavad ajaloolase John Barry hinnangul poliitilisi konflikte, võitlust rahaliste kompensatsioonide nimel, pühivad minema ühiskonna võõbatud pealiskihi ja paljastavad selle all peituva ebaõigluse ja -võrdsuse, korruptsiooni, kuritegevuse jne. Barry on nentinud, et väga sageli järgnevad ajaloos metereoloogilistele „rahutustele” poliitilised või kriminaalsed. Selle tunnistajaks oleme olnud telepildi kaudu meiegi. Võib ju andestada toidukaupluse rüüstamise näljasele ja janusele, aga viit paari jooksukingi ei vaja ometi keegi. Lisaks kaupluste rüüstamisele vägistatakse dzhässiparadiisiks kutsutud linnas kuuldavasti naisi, röövitakse maju ja paugutatakse püsse.
Kriminaalne torm missugune!
Seda kõike õigustatakse ja põhjendatakse inimlike tragöödiatega ja shokiga. Aga ometi kõik veelõksu jäänud inimesed seal nii ei toimi, ka mitte kõige suuremas meeleheites.
Orkaani Katrina tekitatud kahjude suurust hinnatakse ca 20 miljardile dollarile. Kui Katrina läinud nädalal Mehhiko lahele jõudis, suleti enamik seal asuvaid kütuseplatvorme. Et sellest piirkonnast tuleb 2% maailma naftatast ja ligi 25% USAs ammutatavast, on kütuse hind tõusnud rekordilisele tasemele ning mõjutab bensiinihinda üle maailma — ka Eestis ja Kanadas.
Neljapäeva hommikuks oli veetaseme tõus New Orleansis peatunud, ja see on vähemalt hea uudis.