Kaivo Kopli

Maksimumtugevusega orkaan Ivan kaugenes Kuuba lääneosast ja suundus USA poole.

Ligi 260 kilomeetrit tunnis puhunud tuul jättis eile hommikuks Kuubal maha üleskistud puud, purustatud majad, katkenud elektriliinid ning ulatuslikult üleujutatud alad.

Ilmaennustajad andsid tugeva tormi hoiatuse osale Floridast ja New Orleansist läände ja Lousianasse jäävale piirkonnale, kuhu Kariibi saari laastanud orkaan Ivan peaks jõudma täna või homme.

Florida kuberner Jeb Bush manitses oma orkaanide käes vaevleva osariigi rahvast valmistuma kokkupõrkeks ning täitma võimude soovitusi. “Praegu pole aeg macho-meest mängida. Elus on muidki võimalusi seda teha. Tegemist on viienda kategooria tormiga. Uskuge mind, see on võimas, tõesti võimas loodus-jõud, millega ei tasu rinda pista,” hoiatas Bush, samas kui osas Floridast hakkas kehtima evakuatsioonikorraldus.

Kolm orkaani lühikese ajaga

1900. aastast saadik on Ühend-riike tabanud vaid kolm viienda kategooria orkaani, viimati oli selleks Andrew 1992. aastal, mil Lõuna-Floridas hukkus 23 inimest ja kahju ulatus 26 miljardi dollarini. Ivan võib küll enne USA rannikule jõudmist nõrgeneda, kuid löök on siiski tugev ja ulatuslik. Ivani “silma” ümber ulatub orkaani tasemel tuul 160 kilomeetri kaugusele, 325 kilomeetri raadiuses aga puhuvad troopilise tormi jõuga tuuled.



Vähem kui paari kuu jooksul on Kariibi mere saari ja Floridat tabanud kolm võimsat orkaani, kuid hooaeg on ekspertide sõnul siiski alles poole peal ning uusi orkaane võib tulla veel rohkem kui kuu aega. Orkaanide teket soodustab tavapärasest soojem vesi Atlandi ookeanis, nende teket võib aga hakata pärssima El Nino nimeline loodusnähtus.

Nimelt teatas USA valitsuse ookeani ja atmosfääriuuringute administratsioon, et uus El Nino on kujunemas ja selle mõju – tugevad vihmavalangud ühes kohas, rängad põuaperioodid teisal – on tunda suuremas osas maailmast juba mõne kuu pärast. “Vaikse ookeani troopilises piirkonnas on tekkinud El Nino tingimused ja selle mõju kestab ilmselt 2005. aasta alguskuudeni,” ütles kliimaennustuste direktor Jim Laver.

El Nino tähendab soojade vete liikumist Vaikses ookeanis ida suunas, mis toob tugevaid vihmasadusid suurtele aladele kummagi Ameerika läänerannikul. Samal ajal aga kannatavad Austraalia, Indoneesia ja osa kirde- ja lõunapoolsest Aafrikast põua käes. Euroopa pääseb üsna puutumatult.

Viimane ränk El Nino möllas aastail 1997–98, võttes sadu elusid ja tekitades kindlustusfirmade andmeil 34 miljardi dollari ulatuses kahju. Eelmise El Nino ajal, aastail 2002–03 tabas Austraaliat sajandi suurim põud.
El Nino kujunemise korral Vaiksel ookeanil ennustavad asjatundjad Atlandil tekkivate orkaanide ja troopiliste tormide nõrgenemist.



Rekordiline orkaanide ja tornaadode kuu

•• Teadaolevalt on varem sedavõrd sagedasi orkaane ette tulnud vaid 1947. aastal, mil üle Kariibi saarte jõudsid USA-ni kaks orkaani ja üks troopiline (ehk orkaanist nõrgem) torm viie nädala jooksul.

•• Nüüdne august oli rekordiline – nii suuri troopilisi torme ja orkaane, et neile anti suisa nimed, oli kaheksa. USA-d tuvastati veel 173 tornaadot, mis samuti ületab varasema rekordi – 128.

•• Üks maailma tunnustatumaid orkaaniuurijaid William Gray Colorado ülikoolist näeb ette veel vähemalt ühe orkaani tulekut sel kuul. Oktoober olevat tema sõnul rahulikum ja osaliselt hakkab orkaanide tekkimist takistama teine loodusnähtus El Nino. Atlandi ookean on aga tänavu väga soe, soodustades orkaanide teket.

•• Nii palju orkaane kui 1995. aastast siiani, pole varem sama pikal ajavahemikul registreeritud. Ekspertide sõnul on orkaanirohked veel järgmised kümme aastat.

•• Registreeritud andmete kohaselt iseloomustas Atlandi ookeani soojenemine 1920. aastaist kuni umbes 1960. aastani, mil ka orkaane rohkem esines. Sealt kuni 1995. aastani oli orkaane vähem ning ka vesi oli külmem.

•• Kas tegemist on globaalse soojenemise tagajärjega, pole siiski päris kindel. Ookeanide temperatuurimuutused on loomuldasa tsüklilised. Enamik asjatundjaid on üksmeelel, et mida soojem kliima, seda tugevamad orkaanid.

Märkmed: