STOCKHOLM (EE) — Kuningavõim on iganenud ja ebadomokraatlik ning see ei sobi põhimõtteliselt tänasesse maailma — nii arvab järjest enam rootslasi.

Juba räägitaksegi vabariigist ja selle konstitutsioonist. Siiski pole rootslastel soovi praegust kuningat Karl XVI Gustaf’it koheselt troonilt tõugata, vaid juttu on pigem tema järeltulijatest.

Rootsi on põhiseaduse järgi parlamentaarse monarhiaga riik, kus riigipeaks on kuningas (või kuninganna). Seadusandlik võim kuulub aga ühekojalisele parlamendile Riksdagile. Täitevvõimu teostab valitsus eesotsas peaministriga, kes on vastutav Riksdag’i ees.

Vabariigi rajamise värske idee taga seisavad 24 Rikstagi liiget, aga ka paljud kultuuritegelased ja teadlased, kes hiljuti pidasid sel teemal tuliseid televäitlusi. Algatusest kirjutasid pea kõik suuremad Rootsi lehed. Näib, et kõnealune initsiatiiv kogub järjest rohkem tuult tiibadesse.

6. juunil tähistati Rootsis lipu päeva. Tegemist on väga vana traditsiooniga, esmakordselt tähistati seda päeva a. 1523, mida peetakse Rootsi ajaloo üheks kõrgaastaks.

Teine pöördeline aasta oli 1809. Pärast Tilsiti rahulepingut ründas Venemaa Rootsit ja vallutas 1808—1809 Soome. Sellele järgnenud 1809.a. riigipöörde järel võeti vastu põhiseadus, mis garanteeris Rootsi kuningriigi alamatele põhiõigused — sõna- ja usuvabaduse jm. Uue põhiseaduse alusel valis Riksdag ka kuninga, J.-B. Bernadotte’i kes asus valitsema 1810. a. kuningas Karl XIV Johani nime all. Nii said rootslased kaudselt, parlamendisaadikute abiga õiguse valida endale ka juhte. Sealt alates on aga kuningavõim olnud pärandatav, minnes edasi ühelt põlvkonnalt teisele.

Nüüd on siis paljud poliitikud ja intellektuaalid selle olulise pöördepunkti esile toonud, ajalootolmust puhtaks pühkinud ja tahavad taas anda rootslastele võimaluse valida endale riigijuhte ehk teisisõnu — asendada monarhia vabariigiga ja selle eesotsas seisva presidendiga.

Mõistagi on palju argumente, mis räägivad sellise suure muudatuse poolt, kuid paljud rootslased, sh praegune president Göran Persson seisavad kindlalt selle kapitaalse muudatuse vastu.

Rootsi kuningas seisab väljaspool seadust, teda ei saaks ka siis karistada, kui ta paneks toime mõne ränga kuriteo. Samas aga, kui kuningas sooviks usku vahetada, võttes omaks näiteks islami, kaotaks ta oma võimu. Tavakodanikule see probleemiks pole.
Sellest nähtub, et kõik rootslased pole seaduste ees võrdsed.

Paljud poliitikud ja ametnikud vaikivad ega ütle välja oma seisukohti kõnealuses küsimuses kartuses, et muudatus Rootsi valitsemis-süsteemis võiks saada neile isiklikult saatuslikuks.

Viimased küsitlusandmed näitavad, et 31% rootslasi sooviks ise valida riigipead ja 53% on veendunud, et 50 aasta pärast pole Rootsi enam monarhia, vaid vabariik.

Märkmed: