Kuigi laager algas ametlikult laupäeval, olid mitmed organiseerijad kohal juba tunduvalt varem, et köök, tared ja suusarajad oleksid valmis osalejaid vastu võtma. Talvel Kotkajärvel olles tuleb näiteks arvestada, et kõik vajaminev vesi nii toidutegemiseks, nõudepesemiseks kui ka saunas käimiseks on vaja tünnis kohale vedada. Kütmiseks vajalikud puud ja propaan on õnneks juba varem varutud, aga laagri avamine ja tööshoidmine on igatahes palju keerulisem kui suvel sooja ilmaga.
Estonian Camp Road'i jalamile jõudes juhendati kõik autod ettemääratud kohale. Kellel head talvekummid all, said sõita esimese mäe tippu ja parkida oma auto lumesaani tee ääres olevale platsile, ülejäänud mahutati laiendatud teeservale ja Estonian Camp Road'i algusesse. Eelmistel aastatel on autosid pargitud otse tee peale, aga kuna tee äärde on nüüd ehitatud mõned aastaringselt asustatud majad, siis nende tarbeks pidi tee hoidma piisavalt laialt lahti hädaabi sõidukite läbipääsuks.
Hoolimata viimase nädala soojadest ilmadest ja vihmast jätkus Kotkajärvel igatahes lund kõvasti ja lumesaanid vedasid kõik kaasatoodud varustuse, toidud ja joogid kiiresti kohale. Laagrist osavõtjad kas suusatasid või siis kõndisid kohale, mis võttis olenevalt osaleja vormist aega 30 – 45 minutit.
Esimesel päeval toimus laagrilistele Metsamäng, kus segagrupid (skaudid, gaidid, hundud, hellakesed) proovisid oma oskusi kirveviskamises, loomade ja lindude jälgede äratundmises, lõkke tegemises, simuleeritud luumurruga patsiendi evakueerimises ja lumelabida käsitlemise oskuses. Huvitaval kombel olid kõige paremad kirveviskajad just hellakesed, samal ajal kui mitmetel skautidel/gaididel oli raskusi oma jõu kalibreerimisega edukaks märklaua tabamiseks.
Õhtul tehti Peamajas kamina juures lõkkenalju, mis traditsiooniliselt jätsid mõningal juhul paljusid pealtvaatavaid täiskasvanuid oma kukalt kratsima, aga vähemalt oli kõikidel palju naeru ja tegemisrõõmu.
Pühapäeval peeti suusavõistlus KJ ligikaudu kolmekilomeetrisel suusarajal (hellakesed tegid siiski märgatavalt lühema ringi). Kes soovis, võis tavalise suusatamise muuta laskesuusatamiseks. Lembitu küla juurde oli nimelt ülesse sätitud kolm suurt konservipurki ja nende pihta võis õhupüssidega märki lasta. Lumeolud olid suusatamiseks väga head, rada oli parajalt kiire, aga tänu eelmisel õhtul sadanud lumele mitte jäine. Võistlusest osavõtjaid oli mitmes tõsiduses, mõnedel skautidel oli kaasas muusikat üürgavad boomboxid, osa gaide ajasid võistluse ajal koos ligi pool tundi juttu, samal ajal kui mõned tõsised sportlased jõudsid finišisse higistades, hingeldades ja veremaitse kurgus.
Hellakeste kolm esimest olid Agnes Remerowski, Julia Sehr ja Aivi Teene.
Hundude võistluse võitis Markus Randsalu Heikki Hessi ees.
Gaide arvestuses jõudsid poodiumile Kati Türk, Leila Sehr ja Andrea Sehr.
Vanemgaidide arvestuses võitis Emma Nipernado.
Skautide kolm esimest olid Martin Dumbrille, Karl Lindvere ja Karu Soots.
Vanemskautide kolm edukamat olid Aleks Türk, Felix Tamm ja Stephen Jenkins.
Skaudijuhtide/täiskasvanute arvestuse võitis Peeter Türk, teiseks tuli Eerik Randsalu ja kolmandaks Tauno Mölder.
Peale suusavõistlust ja lõunasööki toimus järjekordne tegevus gruppides, sedakord rohkem kunstilisi oskusi nõudvatel aladel. Grupid ehitasid lumeskulptuure, põletasid mustreid puust ketastele, osalesid loodusematkal ja said esmaabi juhendust talvetingimustes. Lumeskulptuure hinnati loovuse ja teostuse järgi, esikohale tuli peamiselt hellakestest koosneva grupi kompositsioon „Lumememmede sõprusring”, teiseks "Meie seas" videomängu tegelane, kolmandaks “Suuskadel printsess Leia põgeneb Snowmolisa eest” ja neljandaks “Kaka emotikon”.
Enne õhtusööki andsid oma skaudivande ja said sellega hundudest skautideks kuus poissi, nendeks olid Aleks Altosaar, Martin Dumbrille, Gavin Gaunt, Tanner Puust, Karu Soots-Miitel ja Paavo Tuju.
Pühapäeva õhtul toimus Peamajas suur tantsupidu skautidele ja gaididele, vanemaid sinna loomulikult näha ei tahetud.
Esmaspäeval oli koristamise, kokkupakkimise ja kojumineku aeg. Kogu varustus viidi jällegi lumesaanide abiga pargitud autode juurde tagasi ja laager suusatas/kõndis rahulolevana, kuigi ehk pisut väsinuna metsast välja.
Nagu juba eespool mainitud, ei toimu selline laager ilma rohkete vabatahtlike panuseta. Laagri peajuhtideks olid Liisbet Valter-Kalm ja Tommy Tiisler. Köögis juhtis vägesid Angie Crossman koos abiliste Ilmar Kütti, Taimi Hooperi ja Maret Tammega, lisaks veel vabatahtlikud Karin ja Chris Remerowski, Paul ja Kathrine Sehr, Veiko Parming ja Heli Vanaselja, Julia Gaunt, Raja Raudsepp, Inge Tamm ning Maimu ja Tauno Mölder.
Autode parkimis juhendas ja suusaradade eest hoolitses Kaido Nipernado, lumesaanidega transportteenust pakkusid Allan Marley, Allan ja Tiia Vessmann, Hunter ja Aiden Meipoom, Martin Pede, Peeter Terts, Tarmo Uukkivi ja Peter Birkenbaum.
Sauna kütmise eest olid vastutavad Aleks Kivi, Alrek Meipoom ja Mikk Jõgi.
Igasuguseid laagri tehnilisi probleeme lahendas ja vett vedas Pearu Tamm.
Hellakeste eest hoolitsesid Maaja Uukkivi, Ingrid Kütt, Maiki Müürsepp, Laura Nipernado, Erika Agur ja Elin Marley.
Gaidide tegevust juhtisid Krista Poolsaar, Liina Sadul, Maili Vessmann, Häli Puust ja Markus Jeeger.
Skautide tegevust juhtisid Marcus Tamm, Chris Timusk, Marc-Andre Perron ja Lukas Timusk.
Fotod: Ingrid Kütt, Kaido Nipernado, Maimu Mölder, Tauno Mölder, Martin Pede ja Marcus Tamm.
Your browser does not support HTML5 video.
Your browser does not support HTML5 video.