Euroopa julgeoleku- ja koostöörganisatsiooni OSCE parlamentaarses assamblees kolmapäeval vastu võetud resolutsioon rahvusvähemuste kohta muutus Venemaa projektiga võrreldes tuntavalt.

«Lõpptulemus on Eesti jaoks korrektne,» ütles Eesti delegatsiooni juht assamblees rahvaliitlane Jaak Allik.

Ta lisas, et pingeliste vaidluste tulemusel jäi resolutsiooni pealkirjast välja seal algselt olnud Eesti ja Läti mainimine. See parandus läks läbi häältega 25:23. «Seega võeti vastu üldine resolutsioon rahvusvähemuste olukorrast,» ütles Allik.

Ta lisas, et tekstist jäid välja peaaegu kõik konkreetsed viited Eestile, välja arvatud üks, mis kutsub ametivõime tegelema rahvusvähemuste kaitsega. Ka teksti puudutavad Eestile soodsad parandused läksid läbi suhteliselt väikse häälteenamusega.

Lätit mainib resolutsioon kahel korral, kutsudes muu hulgas andma mittekodanikele õigust osaleda kohalikel valimistel. Eestis elavatel mittekodanikel on see õigus olemas.

Alliku sõnul tõstatas Venemaa aruteludes korduvalt ka Eesti ja Läti mittekodanike suure arvu küsimuse. «Euroopa ja USA standarditele on see tõesti arusaamatu,» möönis ta.

Samas õnnestus eestlastel tõrjuda väide Narva humanitaargümnaasiumi direktori Mihhail Mihhaltšenko vallandamisest kui kinnitusest rahvusvähemuste õiguste rikkumisest. «Ütlesime, et kui riigikeelt halvasti oskav inimene on üle kümne aasta koolidirektor olnud, siis näitab see pigem Eesti tolerantsi,» ütles Allik.

Assamblee võttis rahvusvähemusi puudutava resolutsiooniprojekti täiendava päevakorrapunktina arutelule Venemaa survel.

Eesti delegatsiooni juht tõdes, et Venemaa oli enne assambleed teinud tõsist eeltööd. «Mitme riigi inimesed kinnitasid, et Venemaa diplomaadid olid nendega kohtunud ja nii ka saanud toetuse teema võtmiseks päevakorda,» ütles ta.

Samas seostus küsimuse arutamine ka võitlusega assamblee presidendi ametikoha pärast. Venemaa ettepanekut võtta küsimus päevakorda toetasid nii USA kui ka Prantsusmaa, assamblee juhi koha taotlejate seas on ka USA kongresmen Alcee L. Hastings Floridast ja prantslane Michel Voisinia.

Alliku sõnul küsis keskerakondlane Toomas Alatalu Hastingsilt, kas too on Eestis käinud. «Ta möönis, et ei ole, aga kinnitas, et on Eesti olukorrast kuulnud,» iseloomustas Allik.

Assamblee presidendi valimine on ülehomme. Hääletamine on salajane ja seetõttu ei soovinud Allik öelda, kuidas hääletab Eesti delegatsioon, kuhu peale tema ja Alatalu kuulub Ela Tomson Res Publicast.

Siiski möönis ta, et raske on toetada neid, kes soovisid Eesti rahvusvähemuste olukorra arutelu.

Märkmed: