Esmaspäeval, 5. mail sängita on kaitsnud ja kaitseb Jumala arm, on olnud tema elumõtte sümboliks.
Oskari tahe aidata oma kaasrändajaid siin kurjas maailmas ei olnud ainult emotsionaalne toiming, vaid see oli tema enda ütluse kohaselt tema kui kristlase kohus. Ma usun, et Oskar oleks aidanud ka oma vaenlast, kui tal selleks keegi oleks olnud. Veel oma pika eluaja lõpus ta aitas teisi — tihtipeale ka endast nooremaid.
Oskar oli seotud Peetri kogudusega selle algusest alates ja väljendas end sügavas usutunnetuses. Ta kuulus koguduse nõukogusse, oli üks koguduse segakoori Cantate Domino asutajaliige ja koorivanem. Ta osales palvetundides ja piiblitundides. Peale selle oli Oskar kohal laulukoori ridades või osavõtjana seltskondlikel aktustel ja koosviibimistel. Ta võitles sõnaga nii jumalariigi kui ka kannatava kodumaa nimel.
Leinatalitusel teenis õp. dr. Andres Taul. Cantate Domino koor saatis oma kauaaegse sõbra ja kaaslaulja igaviku teedele lauluga „Meie Isa Palve“ ja koraaliga „Ole ustav surmani“ Rosemarie Lindau juhatusel, kes laulis ka aaria „Ta hoiab oma karja“ G. F. Händeli oratooriumist „Messias“. Orelisaade dr. Roman Toi. Lisaks ortodoksi kirikuviis „Igavene mälestus“.
Mälestusteenistusel tuletasid Oskarit meelde Juhan Laanes Cantate Domino poolt, koguduse poolt Kalju Kaur, Esto Link’i poolt Maie Lees ja Asta Kaups, perekonnasõprade poolt Kathy Patterson. Suurema osa mälestustest kuulsime tütar Margiti ja tema abikaasa Armas Maiste käest. Peale selle veel laulu- ja mänguhelisid. Mälestusteenistuse kohvilaud oli korraldatud koguduse naisringi hoolitsemisel.
Puhka rahus, jumalariigi ustav sulane ja oma kodumaa — Eesti poeg. Sa oled võidelnud head eluvõitlust.
