Eesti kuulub suusamaailmas tõsiseltvõetavate tegijate hulka

Eesti ajakirjandus nimetas seda suureks ja õnnestunud suusapeoks. 10.-11. jaanuaril peeti murdmaasuusatamise maailmakarika etapi võistlusi Otepääl, Tehvandi suusakeskuses. Juba neljandat aastat peeti seal Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) sarjavõistlust ja loomulikult ootas eesti rahvas seda, mida pole siiamaani saavutatud – võitu oma kodulumel. Kuid keegi ei pidanud pettuma: Kristina Shmiguni teine ja Andrus Veerpalu neljas koht oli vaid krooniks hiilgavalt korda läinud ürituse kaasaelamisele.

Reedeõhtuseks pidulikuks avamiseks oli Tehvandi suusastaadionile kogunenud 16 riigi suusatajad, kokku üle 120 võistleja. Tolle päeva ajalehed tutvustasid kaugelt tulnuid, ka norra tippmehi, keda on tavaliselt näha vaid punase täpina rajal (tagant aga tumesinistena ja seega segadust külvavad). Ettevalmistus oli põhjalik ja kõige suuremast tõkkest, lumepuudusestki üle saadud. Uus aasta tõi endaga vajalikke külmakraade ja tehislund valmistati 6 km ringide jagu. Pilt, mis Otepäält võistlushommikul eurooplaste kodudesse jõudis, oli aga igati talvine: õrn lumekirme, härmas puud ja sportlastel stardijoonel kaelad/kõrvad kaetud; õhutemperatuuriks 10 külmakraadi.

Ligi 9500 entusiasi oli tulnud kaasa elama, aga sama hea oli sõpradega koguneda kohvitassiga teleri ette. ETV oli 18 kaameraga väljas ja ülekanne oli laitmatu. Eesti teletegijad korraldasid otseülekannet suurele osale suusasõbralikele riikidele, lisaks oli kohal saksa (Eurospordi) telerahvas.

Murdmaasuusatamise maailmakarika (MK) suusahooaeg jaguneb, nagu teistegi suusaalade puhul etapivõistluseks mille eest kogutakse punkte. Hooaeg kulmineerub maailmameistrivõistlustega (MM). Murdmaasuusatajad võistlevad kahes tehnikas (klassika ja vaba, ehk uisu stiilis) ja võistlusedki erinevaid (sprindid, üksik- ja ühisstardid, jälitus- ja teatesõidud). MK punktide järjestust juhib praegu 26-aastane eestlanna Kristina Shmigun.

Avapauguks oli meeste 30 km klassikastiilis ühisstart. Ühisstart teeb meie olümpia kulla- ja hõbedamehe Andrus Veerpalule alati meelehärmi. Sama väidab ka norra suusaäss Frode Estil. Parimaks klassikatehnikasõitjaks tituleeritud Veerpalu pihtis Postimehele: “Esimestel ringidel oli palju trügimist – kord jäin kukkujate taha toppama, siis astuti suusakepile. /.../ Jamade vältimiseks otsustasin sageli vedada.” S.t. gruppi juhtida, kes on ühisstartide puhul hakanud laskumistel teineteise keppidest tagant kinni haarama mis olevat kõikide huvides. Jaak Mae murdis kepi ja kukkus, ning ta polnud ainuke. Angela Veerpalu oma mehe tulemusest: “Neljas koht sellises hullumajas on ikka supertulemus.” Meeste 30 km ühisstardist klassikasõit: 1. Frode Estil, Norra 1:15.18,1; 2. Anders Aukland, Norra +0,6; 3. Ivan Alõpov, Venemaa +1,4; 4. Andrus Veerpalu +2,4; 5. Jens Filbrich, Saksamaa +2,9; 6. Tobias Angerer, Saksamaa +3,2; 7. Rene Sommerfeldt, Saksamaa (MK punktide liider) +3,2; 8. Fulvio Valbusa, Itaalia +3,2... 17. Jaak Mae +15,1; 45. Priit Narusk +2.33,8; 53. Ilmar Udam +4.09,1; 57. Aivar Rehemaa +4.28,1; 58. Pavo Raudsepp +4.37,7; 61. Kaspar Kokk +6.03,0; 62. Mihhail Lukertshenko +6.10,7. Peale võistlust naeris võidumees Frode Estil, et alul pidas rahvahüüdmist “Eesti! Eesti!” tema julgustamiseks.

Päeva teine võistlus, 15 km ühisstardiga klassikadistanss kujunes Kristina Shmigunile hooaja kannatusrohkemaks, ent vaibumatu ergutuskoor aitas väsimusest kergemini üle. “Kas tuli jälle napp kaotus?” küsis Kristina ema, Rutt Rehemaa Shmigun metsast staadionile jõudnuna. 25-aastane Claudia Künzel saavutas Otepääl oma esimese MK esikoha. 1. Claudia Künzel, Saksamaa 41.02,2; 2. Kristina Shmigun +0,9; 3. Hilde Pedersen, Norra +1,1; 4. Virpi Kuitunen, Soome +1,9; 5. Elin Ek, Rootsi +4,7; 6. Petra Majdic, Sloveenia +5,6.

Pühapäev oli teatesõitude päev. Eestil oli viimati teatenaiskond viie aasta eest. Siis sõitsid õed Kristina ja Katrin Shmigun, nende onutütar Jana Rehemaa ja Cristel Vahtra. (Katrin Shmigun ja Jana Rehemaa õpivad ja treenivad hetkel USA-s ning möödnud nädalal said USA meistrivõistluste naiste 5 km vabatehnikasõidus Jana 3. ja Katrin 9. koha.) Otepää etapiks kokku pandud nelikusse kuulusid peale Kristina Shmiguni ja suusatamisse tagasi pöördunud 30-aastase Silja Suija ka noored lootused: juuniorite Eesti meister, 18-aastane Piret Pormeister ja 20-aastane Kaili Sirge. Olgugi, et nad naasesid areenile viimase, 10. Kohaga, olid nad uhked oma startimise üle ja varusid meeletuid kogemusi. Naiste 4 x 5 km teatesuusatamine: 1. Norra (Vibeke Skofterud, Hilde Pedersen, Kristin Steira, Marit Björgen) 51.57,0; 2. Saksamaa (Manuela Henkel, Viola Bauer, Evi Sachenbacher, Claudia Künzel) +13,6; 3. Soome (Kirsi Välimaa, Aino Kaisa Saarinen, Riikka Sirviö, Virpi Kuitunen) +29,2.... 10. Eesti +4.21,4. Teatesõitude puhul suusatavad esimesed kaks vahetust klassikasammu, viimased kaks vabastiilis.

Eesti 1. teatemeeskonna sihiks oli muidugimõista välja teenida maailmakarika punkte pälviv koht esikuues. Vilunud Veerpalu ja Mae kõrval täiendasid nelikut 21-aastane Aivar Rehemaa (2003. juuniorite MM kuld 30 km ühisstardis) ja 26-aastane Priit Narusk, kelle taset loodetakse tõsta, pidades silmas 2006. a. taliolümpiat Torinos. Eesti koondise peatreener Mati Alaver peab selleks ajaks eesti teatemeeste kõrgustesse viimise täitsa võimalikuks. Meeste 4 x 10 km: 1. Saksamaa (Andreas Schlütter, Jens Filbrich, Axel Teichmann, Tobias Angerer) 1:36.44,2; 2. Itaalia I (Bruno Carrara, Valerio Checchi, Pietro Piller Cottrer, Fulvio Valbusa) +0,6; 3. Venemaa I (Nikolai Pankratov, Mihhail Ivanov, Ivan Alõpov, Vladimir Villisov) +0,7; 4. Venemaa II +0,7; 5. Norra I +4,8; 6. Itaalia II +12,6, 7. Eesti I +32,7... 13. Eesti II (Ilmar Udam, Meelis Aasmäe, Pavo Raudsepp, Mihhail Lukertshenko) +5.49,6

13. jaanuari Postimees kirjutab, et Eesti võiks eesmärgiks taotleda kümmekonna aasta pärast maailmameistrivõistluste korraldamist. Otepää MK-etapi direktori Alar Arukuuse sõnul näitas õnnestunud võistluste etapp, et tegijatel on tahtmist, oskusi ja ettevõtlikkust korraldada ka suuremaid võistlusi. “Meil on olemas nägemus maailma parimast suusakeskusest. Kui Eesti riik tuleb selle arendamisel appi, miks mitte kaaluda näiteks 2013. või 2015. aastal maailmameistrivõistluste korraldamist.” Innustunud publik on igal juhul kindlustatud. Rõõm oli jälgida ja tõdeda, et see kõik toimub väikse Eesti kuppelmaastiku sügavustes.

Eestlased Eestis

TRENDING