(Meie eelmises lehes oli ülevaade Eesti lipu 125. aastapäevale pühendatud üritustest kodumaal, siinkohal keskendub autor põhisündmusele – Otepääl toimunud pidustustele.)

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistati Otepääl 4. ja 5. juunil kahe jumalateenistuse, kontserdi ja mitmete teiste üritustega.

4. juuni on Eesti lipu sünnipäev, sel päeval 1884. aastal pühitseti Otepää kiriklas esimene sinimustvalge lipp. Eesti lipu 125. sünnipäeva jumalateenistusel Otepää kirikus teenisid kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik ja stud theol Marko Tiirmaa. Orelil mängis Piret Stepanov, lipuvalves seisid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed.

Samal päeval heisati Otepää lipuväljakul uude, 20meetrisse lipumasti suur Eesti lipp, mille pühitses kol Nõmmik. Käidi austust avaldamas Eesti lipu muuseumi asutajale, õpetaja Jüri Stepanovile tema kalmul, kus nüüdsest uus raudrist seisab. Kirikumõisas avati skulptor Hannes Starkopfi loodud Jüri Stepanovi büst.

Reedesel päeval oli Otepääl rahvast tavalisest enam, kohale tuldi Eestimaa kõigist paigust. Pidulik jumalateenistus Otepää kirikus oli rahvarohke. Teenistusest võttis osa vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kohal olid ka mitmed ministrid eesotsas peaminister Andrus Ansipiga. Jumalateenistusel teenisisd peapiiskop Andres Põder (jutlus), Valga praost Vallo Ehasalu, auprelaat Vello Salo, peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik, õpetajad Mart Jaanson, Heino Nurk, Gustav Kutsar, Gustav Piir, Arho Tuhkru, diakon Enno Tanilas. Pidulikus protsessioonis osalesid kõik kohalviibinud vaimulikud. Jumalateenistusel teenis muusikaga politseiorkestri vaskpillikvintett, Nõo kiriku meesansambel ja organist Piret Stepanov. Auvalves seisid EÜSi esindajad.

Peapiiskop Põder küsis oma jutluses, kas polnud mehed, kes asusid rajama Eesti Üliõpilaste Seltsi ja sõitsid Otepääle pühitsema oma lippu, Jumalast kutsutud ja seatud? Olid nad ju ristiinimesed, suur osa lisaks usuteadlased. Ta märkis, et eestlastele ei ole see lipp kunagi kaduma läinud, isegi esimene Otepääl pühitsetud lipp on vaatamata ajatormidele säilinud. Eesti lipu pühadus elas väga paljude südameis edasi. Peapiiskop tunnustas EÜSi, kelle lipust sai meie rahvus- ja riigilipp ja lisas, et nüüd, kus pühadus ei pea enam olema peidus, kaunistagu rahvuslipp iga eesti kodu ja lehvigu igas peos. „Lipu aastapäev ei ole kõduneva kanga, vaid püsiva pühaduse päev,“ sõnas ta.

Teenistusele järgnes linnamäe orus kontsert Eesti lipu auks. Ka päike tuli vihmapilvede tagant välja ja rahvas sai nautida jaheda, kuid kuiva ilmaga kaunist eeskava. Pidupäeva kõne pidas president Ilves, kes kinkis laulu- ja tantsupeo kooride ja rühmade esindajatele tuhatkond sinimustvalget lippu. Vaade sellele lipumerele oli võimas.

Eestlased Eestis

TRENDING