Eestlasi on puistatud pea igasse nurka üle suure ja laia maakera. Erinevatel ajaloohetkil oli iga rahvuskaaslane sunnitud ühel või teisel moel kannatama kõike seda, mis oli saatuslikult meie väikesele rahvaperele peale valatud. Meil elavad õed ja vennad ka tänapäeval asumaadel nagu näiteks kaugel Siberis, Kaukaasias, Venemaal, Ukrainas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Austraalias, üle Euroopa ja mujal.
Käesoleva aasta novembrikuus kutsus Eesti Haridus- ja Teadusministeerium Tallinnasse esindajaid igast maailmanurgast osalema Rahvuskaaslaste programmi konverentsil. Organisatsioonide esindajad eesti diasporaast olid kohale tulnud 12-lt asukohamaalt. Tundsime läbirääkimiste käigus ja uute projektide rajamisel end võrdsete ja otsekui ühe perena. Esimest korda peale taasiseseisvumist oli võimalik nõu pidada Eesti valitsuse ametnikega koos teiste eestlastega, kes elavad võõrsil. Muuhulgas arutati, kuidas leida vahendeid koostööks globaalse ja kodumaa eestluse säilitamiseks. Esimest korda said rahvuskaaslased töögruppidena diskuteerida rahvuskultuuri, rahvuspoliitilisi, kultuuripärandi, hariduse jm. küsimusi. Algatati palju huvitavaid ja uusi koostöövõimalusi.
Eesti rahva killustumiseaeg on lõppemas. Kätte on jõudnud ühinemisaeg. Lõppeva aasta kevadel toimus palju, mis pani meid kõiki mõtisklema, kui kergesti oleks me võinud kaotada oma rahvusriigi. Olles veendunud eesti riigivõimude arukuses ja otsusevõimelisuses ning olles kindel enda õiglustundes, saame nüüd nende sündmuste järeldusi kasutada otstarbekalt uues koostöös Eesti tuleviku heaks.
Inimesel on üksinda raskem rõõmu nautida ja kurbusega kohaneda kui on seda teha seltsis omasugustega. Kui terve suguvõsa suudab kokku tulla ühele perekonnasündmusele, tekib ühine vaimne soojus. Need juhused pole küll alati rõõmsad. Kadunu mälestamise ja üksteise trööstimisega tugevdab perekond ühtekuuluvustunnet, õppides sellega üksteist ja sugukonda veel paremini tundma kui varem. Samuti on jõulupühade ja rõõmupäevade tähistamine koos aatekaaslaste ja perekonnaliikmetega alati meeldivam ja soojem.
Uue, 2008. aasta algul tähistame rahvana Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva ja aasta lõpupoole pühitsetakse Vabadussõja Võidusammas. Vabadussõda on ainus sõda, mille Eesti on võitnud. Ühiselt mindi rindele ja rahvana võideldi vabadus kätte. Nüüd peame kõik olema valvel, et see vabadus, mis meilt oli ükskord juba võetud ja taastatud, jääks püsima. Nüüd on käes aeg, mil saame kindlustada meie kodumaa sõltumatust ja rahva arengut koostöös nende rahvuskaaslastega, kellega alustasime ühistegevust novembris Tallinnas.
Jääme üheks globaalseks eestlaste pereks, et saaksime kindlustada oma lastele ja lastelastele kodumaad, kuhu oleks ka nendel kunagi võimalik rahuga naasta.
Kauneid jõulupühi ja õnnelikku 2008. aastat.
