20. juuli 2015
Ryanair
Foto: Shawn Pogatchnik, AP
Lennujaam on selle jaama kohta palju öelda. Omataoliste seas meenutab see rohkem suuremat sorti bussijaama ning on tõeline lõks ja kannatuste rada neile, kes on valinud reisimiseks lennufirma Ryanair.
Jutt käib Brüsseli külje all asuvast Charleroi lennujaamast, mida läbivadki põhiliselt Ryanairi lennud (ning veel mõned üksikud odavlennufirmad). Peaasjalikult kasutavad seda lennujaama kokkuhoidlikud noored, kes on valinud oma sihtkohta jõudmiseks jätkulennu Ryanairiga. Selleks peavad nad veetma tunde (sageli ka öid), et vahemaandumisjaamast sihtkohta jõuda.
„Mulle tundub, et see lennujaam teeb kõik selleks, et seda vihata. Selles pole mingeid mugavusi, kliendi peale pole üldse mõeldud. See on külm. Pingid on ebamugavad (lennujaama peahoones, kus põhilisim ootamine käib, on pingid, millel on vahel käetoed - samas terminalihoones käetugesid vahel pole). Samas on siin hinnad ebareaalselt kõrged. Ükski pood pole öösel lahti. Kui lennud toimuvad, on jaamas tõeliselt kitsas. Enamik inimesi istub põrandatel, sest kohti ei jagu. Interneti eest peab 15 minuti eest maksma 2 eurot. See on lennujaam, kuhu valge inimene vabatahtlikult sattuda ei taha," kirjutab Charleroi lennujaamas viibinud turist populaarsel lennujaamade lehel Sleepingairports.net.
Ryanairiga jätkulennu varianti kasutades ei tea reisija iial, millega ta riskib. Nii juhtus näiteks eestlanna Kadiga, kes kord Barcelonast Brüsseli Charleroi lennujaama lendas, et sealt edasi Riiga lennata. Charlerois selgus aga, et Ryanair oli vahepeal tema pikalt etteostetud jätkulennu 24 tundi edasi lükanud.
„Ma pidanuks niigi pikalt oma lendu ootama. Kahe lennu vahel oli algse plaani järgi väga pikk paus - 7 tundi ootamist, kuid et lend lükkus ööpäeva võrra edasi, tähendas see kokku suisa 36 tundi ootamist. See oli mu elu kõige tülikam ootamine. Lubasin pärast seda endale, et ei lenda enam iialgi läbi selle lennujaama," kirjutas Kadi.
Kadi sõnul tegi tema nukra saatuse veelgi kurvemaks see, et kui hommikul kell neli lennujaam taas tööd alustas, käis lennujaama turvamees magavaid inimesi jalast sikutamas, et need üles ärkaksid. Magus uni tuli pooleli jätta ja pooluimasena end kuidagi ärkvel hoida. Nimelt lubatakse lennujaamas öötundidel inimestel põrandaid voodina kasutada, aga kui jaam tööe hakkab, aetakse kõik üles.
Lennujaam on omaette lõks ka seetõttu, et enne väravatest läbiminekut asub selle peasissekäikude ääres kolm-neli toidukohta, milles kõigis tuleks söönuks saamiseks maksta 10-15 eurot. Valik on aga nigel ning koosneb peaasjalikult võileibadest. Toekama toidu saamiseks tuleks kasutada bussi, mille teekond lennujaama ja tagasi maksaks 10 eurot - seega iga liigutus selles lennujaamas tähendab kukru kergendamist.
Kui reisija on läinud läbi turvaväravate ja ootab lendu Charleroi terminalipoolel, on hinnad juba veelgi kõrgemad. 0,5-liitrise karastusjoogi eest tuleb näiteks maksta juba 3,60.
„Häirivalt eredad valgustid, öised koristusbrigaadid oma undavate masinatega, kes koristavad magavate turistide ümbrust sentimeetri täpsusega (mõnikord isegi neid oma koristusseadmetega riivates). Külm, kuna inimesed käivad ustest sisse-välja ja lennujaama, tundub, et ei köeta. Turvamehed, kes äratavad inimesi sekundi täpsusega hommikul kell neli ilma igasuguse mõjuva põhjuseta ning ebanormaalselt ebamugavad istmed, mida on lennujaama külastajate massi arvestades selgelt liiga vähe. Magamine selles lennujaamas on tõeline õudusunenägu," kirjutab kolmas inimene samal lennujaamade lehel.
Hea lugeja, anna teada aadressil oma kõige ebainimlikumast kogemusest lennujaamas, kus pidid veetma öö või rohkemgi.
