Mälestusmärk Puise rannas. Foto: Heiki Magnus
Käesoleva nädala laupäeval, 19. septembril, algusega kell 15.00 toimub Läänemaal Puise rannas neljakümne neljanda aasta paadipõgenike lõplikult valminud mälestusmärgi avamine.
1 Mälestusmärk Puise rannas. Foto: Heiki Magnus
2 Mälestusmärk Puise rannas. Foto: Heiki Magnus
3 Mälestusmärk Puise rannas. Foto: Heiki Magnus
4 Mälestusmärk Puise rannas, brošüür "September 1944"
5 Mälestusmärk Puise rannas, brošüür "September 1944".
Jakob Hurt on öelnud, et ajalugu on inimese südametunnistus… „Salates minevikku, salgab rahvas iseennast.” Möödunud aastal möödus 75 aastat suurpõgenemisest lähenevate punavägede eest. Põgenemise käigus jätsid kümned tuhanded inimesed oma kodud maha, aga mitte kõik ei pääsenud üle mere. Hinnanguliselt 5000 inimest leidsid oma otsa sügisese mere külmas vees. Paraku on see koletuslik ajajärk erilise põhjalikkusega uurimata, kajastamata ja hukkunute mälestus vääriliselt põlistamata. Seepärast räägitaksegi ligikaudsest arvatavast arvust.
Pealesunnitud suurpõgenemise tähistamiseks soovis Harjumaa Memento püstitada mälestusmärgi. Üllatuslikult valiti asukohaks Läänemaa. Monumendi ideekandja oli harjukas Heidi Ivask, kes ootas paati ema süles 76 aastat tagasi Puise ninas, kuhu kogunesid inimesed tervest Eestist.
Puise tee ääres asuvas Põgari palvemajas pidas Otto Tiefi valitsus oma viimast istungit. Kuna rannas paate ei jätkunud, pidi Heidi koos õe ja emaga minema tagasi. Sama juhtus ka valitsuse liikmetega. Üle mere pääses riigisekretär Helmut Maandi, kaasas „Riigi Teataja” nr 1. Nõnda valitigi kokkuleppel Kõrtsu talu inimestega mälestusmärgi asukohaks see paik. Graniitkivi saadi kingitusena Ungru Kivi karjäärist. Pika vaidluse, mis peaks kivile tulema, lõpetas kujur Seaküla Simson ainsa hetkega pärast paari minutilist rannas ringi vaatamist: „Kivile peab saama ema lapse ja kohvriga.”
Kuna skulptuuri valmimiseks nappis aega, otsustati kivi koos plaadiga avada eelmise aasta vastupanuvõitlemisepäeval ja mälestusmärk lõplikult valminult tänavu 19. septembril.
Kivi on kahe meetri kõrgune ja kaalub 10 tonni. Skulptuuri kõrgus on 1,2 meetrit. Kivile kinnitatud plaadile on raiutud Aidi Valliku selleks puhuks loodud luuletus:
Mis saab küll nendest, kes läevad?
Ja mis saab sellest, kes jääb?
All sõjatormise taeva
kuidas hoida kinni veel käest?
Huulil on armsate nimed,
merevesi ja kodude tuhk.
Jätkuvalt oodatakse annetusi mälestusmärgi kulude katteks. Soovides olla osaline mälestise loomisel, on võimalik annetada pronksskulptuuri fondi: Eesti Memento Liit EE101010220007347015. Saja ja rohkema euro annetaja nimi raiutakse lisatahvlile, aga võib jääda ka anonüümseks.
Mälestusmärgiga seonduvalt on koostatud ka brošüür „September 1944”.
Mälestusmärgi valmimist on toetanud Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond ja teised suurtoetajad.
Avamist korraldab Eesti Memento Liit ja päeva edukat kulgemist toetab Eesti Endiste Metsavendade Liit. Päeva juhib Heiki Magnus, Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige ja Ajalooselts HM juhatuse liige.