Samuti protesteeritakse sisejulgeoleku kärpeplaani vastu, mille realiseerumine võib kaasa tuua mitme päästekomando sulgemise ning jätta töötuks hulga päästjaid ning politseinikke.
"2018. aastal andsid poliitikud lubaduse tõsta päästjate palk hiljemalt 2023. aastaks võrdseks Eesti keskmise palgaga. Vastupidiselt lubatule on päästjate olukord aga hoopiski halvenenud. Päästja palga mahajäämus Eesti keskmisest töötasust on kasvanud 2018. aasta 357 eurolt 405 eurole 2021. aasta esimeses kvartalis," andis ühing teada.
"Ja lahendust probleemile pole näha, kuna juba käesoleva aasta esimeses kvartalis ületas Eesti keskmise palga protsentuaalne kasv valitsuse poolt päästjatele lubatud kolmeprotsendilist palgatõusu! Koos kiire majanduskasvuga jätkub ka keskmise palga tõus, mistõttu päästjate olukord halveneb veelgi," lisati.
Ühing nendib, et kõigile ministeeriumitele on antud korraldus kärpida 2022. a tegevuskulusid 5%. EPTAÜ hinnangul on tegemist läbi mõtlemata otsusega, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav.
"Paratamatult tuleb vähendada ka personalikulusid, mis tähendab inimeste koondamist," leiavad nad. "Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna 3–4 päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust."
EPTAÜ ootab valitsuselt vastutustundlikku käitumist ja läbipaistvat tegevust. "Päästjatele antud palgalubadus tuleb täita ja kõikidele kärpimistele peavad eelnema mõjuanalüüsid," lõpetas amet pöördumise.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
https://www.delfi.ee/artikkel/...
