2001/2002. hooaja alguses asus Cincinnati Sümfoonia Orkestri (CSO) muusikadirektori kohale Paavo Järvi. CSO on üks Ameerika vanemaid, asutatud 1895, ja P. Järvi valiti paar aastat tagasi selle 12. muusikadirektoriks.

Sedalaadi otsuseid ei tehta kergekäeliselt. Lõppvalikule eelnes 12-kuine otsing ja kandidaatide sõelumine. Sel hooajal esitab CSO 24 erinevat kava, millest Järvi juhatab 12, kokku juhatab ta 28 kontserti. CSO käesoleva hooaja kavad on mitmekesised. Hooaja programmi kokkuseadmine on omaette kunst. Võiks ju piirduda n.ö. muretu muusikaga - Mozart, Beethoven, Brahms, Tshaikovski jt. - mida publik hästi tunneb ja ikka kuulama tuleb. Hea soe tunne oleks küll nii poodiumil kui(enamasti vanema) publiku hulgas, kuid kunstilise arengu seisukohast oleks see staatiline asjale lähenemine ehk teisisõnu umbtänav. Vastandiks oleks hüpe kaasaja muusika väga kirjule tandrile. See tõmbaks ligi nooremat,avangardse kallakuga publikut, keda huvitavad uued muusikavormid ja kõlamaailm, kuid peletaks eemale traditsionalistid. Mõlemat nimetatud äärmust viljeleb maailmas hulk spetsiifilisi ansambleid, kuid suured, tuntud sümfooniaorkestrid peavad leidma kuldse kesktee.

See raske ülesanne langeb suurelt osalt muusikadirektori, orkestri peadirigendi, õlgadele. Kuidas käia ajaga kaasas, pidada sujuvalt sammu uute ideedega, esitada uusi helitöid ning võita juurde nooremat publikut ilma vana kaotamata? Ükski orkester ei saa ju kuigi kaua mängida pooltühjadele saalidele.

Vaatleme seepärast Järvi esimest CSO hooaega linnulennult. Haydn¹ilt on 104. sümfoonia, Mozartilt klaverikontsert nr. 20, Beethovenilt 4. sümfoonia ja viiulikontsert.

Vanameistritest on kavas veel Schubert (9. sümfoonia), Brahms (4. sümfoonia ja viiuli/tshello topeltkontsert), Mendelssohn (3.sümfoonia) jt. Sibelius on esindatud 2. ja 6. sümfooniaga, Shostakovitsh tshellokontserdi ja 9. sümfooniaga jne. Vahepealsest ameerika heliloomingust oli muu hulgas kavas L. Bernstein¹i "Divertimento orkestrile" ja A. Coplandi klarnetikontsert. Samal ajal aga on programmis ka tähelepanuväärsed esiettekanded kaasaegsest heliloomingust, näit. Charles Colemani "Streetscape".

Eesti kuulajaskonnale on eriti huvitavad Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert (USA esiettekanne novembris), Eduard Tubina 5. sümfoonia (nov.-dets.) ning Arvo Pärdi "Cantus in Memory of Benjamin Britten² (2., 4. ja 5. mail).

Eeltoodu on hästivalitud "kuldne kesktee", parajalt progressiivse kallakuga, pakkudes naudingut laiale kontsertpublikule.

Aga see pole kaugeltki Paavo Järvi ainus tegevus. Jaanuaris juhatas ta pool tosinat kontserti Jaapanis (Jaapani Raadio ja TV Orkester). Kavas oli hulk suurteoseid, nagu Sibeliuse 5., Prokofjevi 5.ning Schumanni 1. sümfoonia jt.

Eesti loomingust kõlas Arvo Pärdi 1. sümfoonia. Veebruar leidis Järvi juba Miamis ning Montrealis, kus muu hulgas esitati E.-S. Tüüri teos "Exodus². Märtsis on tal kaheksa regulaarset hooajakontserti Cincinnatis, kuid juba aprillis tuleb minna Prahasse ja Stuttgarti. Kui Praha kontsert on traditsioonilisema kavaga (Haydni 104. ja Mendelssohni 3. sümfoonia), siis Süddeutsche Rundfunk orkester esitab Järvi juhatusel muu hulgas Tüüri helitöö "Otsib juuri".

Aprillis-mais on jälle kontserdid Cincinnatis, kuid 26. mail juhatab P.Järvi Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit (ERSO) Tallinnas, kus esitatakse Gustav Mahleri 3. sümfoonia. Kaks päeva hiljem on Järvi Inglismaal: City of Birmingham¹i sümfooniaorkester mängib Shostakovitsh¹i 9. sümfooniat,lisaks veel Tüüri viiulikontsert (Isabel van Keulen) ja tema "Aditus". Olgu veel mainitud kontserte Pariisi Rahvusorkestriga juunis (Mahleri 3.sümfoonia).

Nii on selge, et Paavo Järvi koormatusega dirigendil on vähe aega magada.Tegelike esinemiste vahele tuleb mahutada proovid iga uue orkestriga ning linnadevahelised lennud.

Paavo Järvi on öelnud: "Oleme perekonnas kõik ühesuguse tööeetikaga " raiume kõvasti tööd teha." Ilmselt.

Lõpuks olgu lisatud, et muusikasalvestuste alal on P. Järvi asunud matkima oma isa. Paavo diskograafia hõlmab peaaegu veerandsada CD-d, sh. rohkelt eesti muusikat. Hiljuti andis BBC Music Magazine Paavo poolt juhatatud ja ERSO, Eesti Riikliku Meeskoori, Ellerheina Tütarlastekoori ning rea solistide poolt ette kantud Sibeliuse muusika CD-le kõrgeima tunnustuse - viis tähte. Sellest edaspidi.

Märkmed: